Energiamärgise küsimine pole veel korteriostja silmis populaarne. Majaomanik seda samuti hankima ei kiirusta, sest see võib korrastamata vara hoopis kehvas valguses näidata.
Energiaklass OÜ audiitor Priit Pikk rääkis, et energiamärgise väljaandmise teenust väga sageli ei küsita. „Tundub, et see ei ole prioriteet ka kinnisvara müümisel. Energiahind peaks veel üles minema ja raha paneb inimese mõtlema. Praegu on pigem nii, et ostja väga järjekindlalt märgist ei nõua ja omanik pole siis ka huvitatud,“ rääkis Pikk.
Kui märgise tegemist pakutakse vähema kui 1500 krooni eest, on tema sõnul arvata, et keegi maja koha peale üle vaatama ei sõida ning paberid tehakse korda interneti teel. „Märgise väljastaja peaks ikkagi kohal käima, sest ilma ei saa reaalselt ettekujutust majast. Arvete järgi vaadates võivad ju kulud väikesed olla, ent kohalkäies saab selgeks, et hoone sisekliima on täiesti paigast ära,“ märkis Pikk.
Energiamärgise puhul on seega usaldusväärsuse näitajaks koostaja märkuste ja kommentaaride osa, millest on kohe näha, kas on kohal käidud või mitte. “Majaomanik ei pruugi ju ka olla huvitatud detailsest ülevaatest, sest midagi kehva võib välja tulla,“ ütles Pikk.
Energiamaja konsultatsioonid OÜ juhataja Rain Airik rääkis samuti, et kui maja ei ole korda tehtud, pole ühistu märgisest huvitatud. „Annab ju halva indikatsiooni, kui näiteks inimene läheb panka laenu võtma, et korterit osta ja seal öeldakse, et kuna tegemist on E-klassi hoonega (kulu 250-270 kWh/m2 a), siis teie küttekulud on nii suured, et te pole laenuvõimeline,“ tõi Airik näite.
Loe pikemalt tänasest
Äripäevast.Seotud lood
Energiamaja Konsultatsioonid OÜ juhataja Rain Airik rääkis, et Eestis on vaid mõned üksikud B-klassi hooned.
Tapa linnas 13 maja haldav Peeter Lauring rääkis, et kuna kinnisvara ostu-müüki praktiliselt ei toimu ja hinnad on Tapal olematud, siis energiamärgist ta hoonetele eraldi tellinud ei ole.
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.