Projekteerimisturul vohab igapäeva-JOKK

Arhitektuuribüroo Tõnis Tarbe OÜ juht peab kõige suuremaks probleemide allikaks riiki, kes ei ole mõistnud oma rolli tehiskeskkonna kvaliteedi mõjutamisel.

„Kitsamalt öeldes on selleks küürakas riigihangete seadus ehituskonsultatsiooni teenuste ostmise osas. Riigihangete tellijad on nakatunud totaalsesse ükskõiksusesse projektide kvaliteedi osas. Ainsaks kriteeriumiks on hind ning suur osa tellijatest ei adu, et projekteerija on nõustaja valdkonnas, mida ta ise ei valda,“ nentis Tõnis Tarbe.

„Oleme jõudnud poliitiliselt JOKKilt igapäeva JOKKi, kus tellija arvab, et kui ta turvab ennast kõikvõimaliku juriidikaga, lepingutega, sanktsioonidega ning  partnerit ahistavate tingimustega, pole mõistust enam tarviski,“ avaldas Tarbe nördimust ning meenutas lähimineviku kurbade näidetena Solarise ja Vabadussamba ehitusprobleeme.

Tema sõnul oleksid lahendused kiired tulema, kui riigi tasandil mõistetaks vastutust ning eeskuju vajalikkust ehitusvaldkonnas. „See hõlmab kvaliteetse tellija, haritud arhitekti ja insener, meistri ja oskustöölise koolitust ja ettevalmistust; mõistliku hinnaga kvaliteetse teenuse osutamist võimaldavat seadusandlust ning eelkõige eeskuju nagu seda teevad kõik Põhjamaade valitsused ja omavalitsused,“ andis Tarbe retsepti.

Projekteerimisturu probleemiks peab Nord Projekti juht Andres Saar ebanormaalset olukorda kinnisvara sektoris, kus kõige suurem tellija on riik. „Normaalne oleks, kui 100% riigi omanduses oleval Riigi Kinnisvaral oleks mingi pikem strateegiline plaan, ent paraku tellitakse projekte ikka põhimõttel: mida odavam, seda parem,“ rääkis Saar.

Suureks kitsaskohaks peab ta ka ühishankeid, kus projekteerimine on allutatud ehitusettevõtjale: „Ega siis projekti üldisele kvaliteedile palju tähelepanu ei pöörata.“

Sweco Projekt ASi juhatuse esimees Aare Uusalu tõi suurima probleemina välja massilise hangete läbiviimise nn FIDIC kollase raamatu järgi, mis ei taga projekteerija sõltumatust ehitajast ja tellijale tema investeeringu eest parimat lõpptulemust.

„Seni tõid riigihangete tellijad põhjenduseks aja kokkuhoiu projekteerimise ja ehitamise eraldi hangete läbiviimise pealt, ent nüüd peaks olema selge, et see on enesepettus. Just selliseid lepinguid on paljud ehitusfirmad üles öelnud ja nüüd tuleb minna uuele ringile ja korraldada järjekordne projekteerimis-ehitushange,“ selgitas Uusalu.