Eesti Projektbüroode Liidu tegevdirektori Mauno Inkineni sõnul on olukord projekteerimisturul keeruline: uusi tellimusi erasektorist on vähe, rääkida saab riigihangetest ja arhitektuurikonkurssidest.
Inkinen rääkis, et tööde maht on vähenenud 2003.-2004. aasta tasemele. "Riigihangete maksumused on vähenenud kordades ja langenud alla kulude piiri, mis võib tähendada, et hanke võitnud projekteerijad kas maksavad võidetud hankele peale või lähevad teadlikult välja hanketingimuste osalisele täitmata jätmisele, jättes töömahukamad osad projektist tegemata," selgitas ta.
Järelkontroll hanketingimustest kinnipidamise üle on Inkineni sõnul olematu ja pole isegi sellise kontrolli tegemise kohustust ega selleks kehtestatud korda.
"Nii mõnedki tellijad unistavad aegadest, mil saaks ehitusprojekti kätte tasuta. Soovitakse võimalikult vähese vaevaga ja võimalikult odavalt saada minimaalse sisu ja väärtusega dokumendipaketti, mille alusel saaks kohalikust omavalitsusest kätte ehitusloa. Seejärel saab korraldada projekteerimis-ehitushanke. Projekteerimis-ehitushangete jätkuv toetamine riigi poolt lubab eelnimetatud unistuse peatset täitumist," rääkis Inkinen.
Seotud lood
Projekteerijad on rahulolematud riigi kui suurtellija käitumisega ning arhitekt Tõnis Tarbe sõnul vohab igapäeva-JOKK, kus tellija turvab end lepingute, sanktsioonide ja partnerit ahistavate tingimustega.
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.