Solaris: Merko tegi tõsiseid projekteerimis- ja ehitusvigu

Tehnilise Järelevalve Amet jõudis lõpule Solaris Keskuse Cinamoni kinosaali laevaringu põhjuste uurimisega, mille käigus tuvastati, et varingu põhjustas riputite ja metallprofiilide vahelise ühenduse katkemine. Amet ühtegi ettekirjutust ei teinud, kuna kõik puudused on tänaseks kõrvaldatud ja kinosaalid külastajatele igati turvalised.

“Uurimistulemuste kohaselt olid lae riputid üle koormatud, mistõttu on selge, et Merko tegi tõsiseid vigu nii kino projekteerimisel kui ehitamisel,” ütles Solarise tegevjuht Anneli Palvadre, kelle sõnul vastutas projekteerimise eest Merko Ehitus ning ehitamise eest Merko Ehituse ja Skanska EMV konsortsium. Palvadre pidas kahetsusväärseks, et ka omanikujärelevalvet teostanud OÜ Ahti Väin Konsult ei suutnud neid vigu õigeaegselt tuvastada.

"Peame vaid saatust tänama, et projekteerija-ehitaja praak ei toonud kaasa ohvritega lõppenud õnnetust,” märkis Palvadre. “Mõned kümned miljonid kahjusid on sellise suurusjärgu hooletuse eest väike hind,” avaldas Palvadre nördimust, et tänaseni pole sedavõrd lugupeetud ehitaja tehtu eest vastutust võtnud ja kahju hüvitanud, mistõttu oli Solaris Keskus sunnitud Merko Ehituse ja Skanska EMV kohtusse kaebama.

Solaris Keskus võttis pärast õnnetust koheselt vastu otsuse kõik keskuses asuvad kinosaalid sulgeda ja lasta sealsed laekonstruktsioonid täielikult ümber ehitada. Ka Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) uurimisraporti kaaskirja kohaselt ei ole enam põhjust teha kinosaalidele ettekirjutusi, sest kõik puudused on parandatud ning saalid vastavad kõigile ohutusnõuetele.

TJA raporti kohaselt on ripplae ehitusel kasutatud riputi tootja poolt määratud koormuspiiriks 25 kg. Merko Ehituse poolt koostatud ripplae projekti analüüsimisel tuvastas TJA, et see koormuspiir oli ületatud juba ripplae omakaaluga, arvestamata seejuures koormust suurendavat varutegurit 1,2 (hoolikas projekteerija projekteerib sarnased konstruktsioonid 20% koormusvaruga). Varuteguriga arvestamisel oleks projektikohase sammu puhul arvestuslik koormus ühele riputile juba üle 30 kg ehk oluliselt üle tootja poolt soovitatud koormuspiiri.

Uurimise käigus selgus, et tegelik riputite samm oli projektikohase 900x900 mm asemel kogu lae ulatuses varieeruv, sõltudes eelkõige laes paiknevatest ventilatsioonitorudest ja kandevprofiilpleki laine sammust. Tegelikkuses paigutas ehitaja riputeid seega isegi veel vähem, kui oli ette nähtud niigi puudulikus projektis. Projekteeritud sammust erinevalt ehitamise tulemusel olid osad riputid ripplae omakaalust tingituna (isegi ülalnimetatud 20% varutegurit arvestamata) koormatud kuni 2 korda enam kui nägi ette riputi tootja poolne soovitus.

Ehitusprojekti projektjoonis, mille kohaselt ehitati varisenud kinosaali ripplagi, ei vastanud TJA arvates seega õigusaktides ehitusprojektile esitatavatele nõuetele - projektis toodud riputite sammu järgides ei olnud võimalik ehitada ohutut ja stabiilset laekonstruktsiooni, lisaks ei selgunud projektjoonise põhjal üheselt ripplae konstruktiivne lahendus, paigaldusviis ja konstruktsioonile mõjuvad koormused. Paraku püstitas ehitaja ripplae, mis ei vastanud isegi nimetatud puudulikule ehitusprojektile.