Riigiteed saavad nelja aastaga 12 miljardit

Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul annab teedeehitus hea võimaluse suunata Euroopa Liidu raha ilma venitamata käibesse. „See tähendab eelkõige reaalseid töökohti,“ lisas ta. „Oleme valmis ka rohkem investeerima, kui muud valdkonnad ei suuda eurotoetusi piisavalt kiiresti rakendada.“

Suuremate projektidena kavandatakse neljarajalist maanteed Tallinnas Rakvereni ja Tallinnast Koseni. Jätkub ka Tallinna ringtee arendamine, mille eesmärgiks on arendada välja linna lähiümbruse liiklussõlmed. Samuti jätkuvad Pärnu ja Tartu ümbersõitude ehitused.

Teehoiu kava kohaselt kaasatakse riigiteede rahastamisse erinevaid Euroopa Liidu struktuuritoetusi ligikaudu 4,5 miljardi krooni ulatuses. Struktuuritoetusest finantseeritakse muuhulgas kümmet suurprojekti, näiteks Väo-Maardu lõigu ehitust Narva maanteel miljardi krooni ulatuses ja Aruvalla Kose lõiku Tartu maanteel ligi 900 miljoni krooni ulatuses.

Teehoiukava kohaselt plaanitakse riigimaanteedel pindamisi igal aastal umbes 1000 kilomeetrit ulatuses, remontida umbes 300 kilomeetrit kruusateid ja ehitada kruusateedele kuni 100 kilomeetrit katteid.

Kohalike teede osas ei tohi Partsi sõnul järeleandmisi teha ning pidevalt tuleb vähendada tolmuvabu teid. „Kokkuvõttes on investeeringud teedesse ka investeering inimeludesse,“ ütles Parts.