- kinnisvarauudised.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- personaliuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ituudised.ee
- raamatupidaja.ee
- palgauudised.ee
- aripaev.ee
- finantsuudised.ee
- pollumajandus.ee
- bestmarketing.ee
- foundme.io
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hele Vabaduse väljak saab mustust hülgava kihi
Intervjuus Pealinnale räägivad Vabaduse väljaku arhitektid Andres Alver, Tiit Trummal ja Veljo Kaasik, et riigi tõttu valmib praegu vaid väljaku paraadsem osa ja et hele plats kaetakse mustust hülgava ainega.
Lisaks leiavad arhitektid, et vaatamata laastavatele aegadele ja valitsustele on Tallinnal arhitektuuri osas suur potentsiaal.
Milline oli teie idee Vabaduse väljakut kujundades?
Veljo Kaasik: Meie ideest lähtuvalt pole väljaku maa-alune osa õnneks kommertsialiseerunud. Loobutud on vesipiipude müügikohast, küll aga tuleb sinna Ahaa-keskus.
Tiit Trummal: Mõtlesime ühendada Vabaduse väljaku Hirvepargiga, et ümber vanalinna tekiks pargivöö, mida kavandati bastionitele juba 19. sajandil. Väljaku osast, mis kulgenuks Toompea tänava äärde välja, oleks kujunenud istumise ja aktiivse puhkuse paik koos mängu- ja palliväljakutega.
Andres Alver: Tahtsime, et see vöö oleks kasutatav. Praegu me ju nutame ja halame, et meil ei ole siin linnas kusagil olla – et kus me istume, tegutseme ja laulame.
Tulemas on aasta, mil Tallinn on kultuuripealinn. Miks mitte kasutada sel puhul ära kesklinna võimalusi! Vabaduse väljak on kui teatrilava, kuhu sobivad eri etendused. Väljakule tulevad lilled ja istepingid, samas peab seda saama kasutada sõjaväeparaadide korraldamiseks. Teist sellist kohta Eestis ehk polegi. Nagu teatris, saab ka siin lilli ja pinke vajadusel kõrvale lükata.
Kuidas sattusite konkursile ja kuidas võitsite?
Alver: Oleme omavahel ja linnaga pikalt koostööd teinud, see väljak ei ole esimene ega ilmselt ka mitte viimane kord. Meie tööst paremat linna komisjon ei leidnud. Ideele järgnes detailplaneeringu koostamine, see tehti tõesti meie jooniste järgi.
Kaasik: Muidugi muutus meie projekt aja jooksul, näiteks tenniseväljakute ala jäi sellest üldse välja. Algselt oli parkla mõeldud just tenniseplatsi alla, praeguses kohas söövad Vabaduse väljaku alt välja tulnud müürid suure osa ruumist ära. Olukord laheneks, kui linn jõuaks endise tenniseväljaku ala omanikuga (Vjatšeslav Leedo – toim) kokkuleppele.
Kui palju väljaku rajamisel teie arvamust kuulda võeti?
Alver: Siinkohal ei tohiks küll öelda, et kõik on toimunud meie kiuste. Sellised asjad sünnivad ikka koostöös. Igal juhul on koos istutud, vaieldud, nõu peetud ja ühiselt vaadatud, mida annab ära teha. Arhitekt ei ole muinsus- ega loodusevaenlane, nagu meediast võib tihti paista.
Trummal: Selles, mis on tehtud, on meie lahendust ja kujundust ikka hoitud. Kõige suurem muudatus on hoopis see, et riik ei andnud linnale Toompea tänava äärde jäävat maad ja pool projekti jäi seetõttu teostamata. Riigi keeldumise tõttu jäi välja kolmandik planeeritud alast ja nii ei nõustunud ka endiste tenniseväljakute omanik Vjadšeslav Leedo oma ala linnale andma. Praegu tehakse valmis vaid väljaku paraadsem osa ja sellepärast räägitaksegi, et seal pole kõike vajalikku.
Alver: Loomingu ja terviklikkuse poolt vaadatuna on selge, et kui Oskar Lutsu «Kevade» lõppeks lausega «Kui Arno isaga koolimajja jõudis...», siis oleks ju kurb küll. Vabaduse väljakuga on sama lugu.
Trummal: Nii et me ei jää ilma mitte ainult suurest osast «Kevadest», me jääme ilma ka «Suvest», sest langes ju ära idee ühendada Vabaduse väljak Hirvepargiga.
Jüri Kuuskemaa on öelnud, et Tallinn on kui mitmekihiline pirukas. Kuidas teha väljakut, mis eri ajastute Tallinna arhitektuuriga kokku sobiks?
Trummal: Me ei tahtnud luua midagi sellele kohale uut või võõrast, väljak kasutab teda ümbritsevat ära, avades oma keskkonna huvitavamaid külgi. Meie väljak ongi mitmekihiline, nagu ka linn, kus on koos need ajaloolised kihistused. Väljaku ääres on vanalinn ja bastion. Viimane on meie tööga nii-öelda välja puhastatud juhuslikest lisandustest. See on ajalooline kiht, millele lisanduvad moodsad kihid.
Lisaks ajalisele on olemas ka ruumiline kihistus. Tallinn ise on hea reljeefiga ja vertikaalselt kihiline, sest on ju olemas all-linn ja ülalinn. Lahendades probleemi, kuidas pääsevad jalakäijad teisele poole autoteed, painutasime väljaku pinna alla ehk lõime suure trepi. See on kui Toompealt alla tuleva liikumise pikendus – tuleme mäe otsast alla väljakule ja läheme sealt veel allapoole.
Kuidas sobib väljakuga vabadussammas?
Kaasik: Seda ei kommenteeriks, sammas ei puutu meisse. Töö käigus ei lasknud me end sambast häirida.
Alver: Mina olin samba žüriis ja kui te tahate teada, mis mina sellest arvasin, siis otsige žürii materjalid välja ja lugege läbi. Mina jäin eriarvamusele. Samba klaasplokkidel puudub sügavuse mõõde. Hoone akende taga on ruumid ja elu, sambal aga on klaasi sees ainult betoonkonstruktsioon. Seetõttu samba klaasiidee ei toimi.
Miks on Vabaduse väljak just valge?
Alver: Väljakut kujundades taotlesime, et see sobituks natuke Vabaduse väljak 10 hoonega. Vabaduse väljaku piirded tulevad nii-öelda elevandiluu värvi. Et väljak puhas seisaks, immutatakse graniitplaadid mustust hülgava ainega.
Kas Tallinn on arhitektile töötamiseks põnev linn?
Trummal: Kui on tegemist vana ajaloolise linnaga, millel on reljeefi, siis on see loomulikult põnev linn. Tallinn on projekteerimise mõttes plusspoolel, siin on rohkelt eripära.
Alver: Vaatamata laastavatele aegadele ja valitsustele on Tallinnal ikkagi suur potentsiaal. Ta ei ole ahistavalt harmooniline nagu näiteks Helsingi. Tallinnal on eripäraseid piirkondi, mille vahele jääb eikellegimaad. Teaduseski ju tekib uusi avastusi kahe eriala piiril.
Trummal: Muidugi on neis asumite kokkupuutepaikades tekkinud ka hulgi jubedusi.
Alver: Absoluutselt õigus! Aga Soomes on elus üldiselt ainult keskmine hea tase. Eestis seevastu võngub elu päris kõvasti ja lisaks halbadele näidetele tuleb rohkesti ka ülihäid.
Seotud lood
Auto parkimine ei pea olema keeruline ja aeganõudev protsess. Entringo pakub sujuvat ja mugavat parkimiskogemust, mis garanteerib kiire läbipääsu parklasse. Entringo on Hansabi välja töötatud piletivaba parkimis- ja läbipääsusüsteem, mis võimaldab kliendil parkimisalale pääseda ilma füüsilisel kujul piletit omamata. Süsteemi on sisse ehitatud numbrituvastus, mis parkimisloaga numbrimärki tuvastades automaatselt tõkkepuu avab. See võimaldab inimesel kiiresti ja takistusteta parkimisalale jõuda. Entringo lahendust saab kasutada ka läbipääsu kontrollimiseks. Seda on võimalik seadistada nii, et alale pääsevad vaid selleks volitatud isikud.
Enimloetud
2
„Nende ridade kirjutamise ajal istun ma ühe Dubai pilvelõhkuja 48. korrusel …“
5
Andro Mänd: Eesti riik püüab saada ministeeriumide ja ametite vabanevatest hoonetest maksimaalset kasu, mis ei ole Tallinna huvides
6
Kuna Eesti ehitusturul hästi ei lähe, lõpetab ettevõte selle aasta miinusega. “Ei usu, et järgmisest aastast Eestis ehitusturg elavnema hakkaks.”
Viimased uudised
„Nende ridade kirjutamise ajal istun ma ühe Dubai pilvelõhkuja 48. korrusel …“
Andro Mänd: Eesti riik püüab saada ministeeriumide ja ametite vabanevatest hoonetest maksimaalset kasu, mis ei ole Tallinna huvides
Kuna Eesti ehitusturul hästi ei lähe, lõpetab ettevõte selle aasta miinusega. “Ei usu, et järgmisest aastast Eestis ehitusturg elavnema hakkaks.”
Üritused
Hetkel kuum
Kuna Eesti ehitusturul hästi ei lähe, lõpetab ettevõte selle aasta miinusega. “Ei usu, et järgmisest aastast Eestis ehitusturg elavnema hakkaks.”
Andro Mänd: Eesti riik püüab saada ministeeriumide ja ametite vabanevatest hoonetest maksimaalset kasu, mis ei ole Tallinna huvides
Amserv kolib sinna kõik senised Tallinnas Pärnu maanteel pakutavad teenused
„Nende ridade kirjutamise ajal istun ma ühe Dubai pilvelõhkuja 48. korrusel …“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele