Ehitusfirma Rand & Tuulberg kestlikkuse juht August Kompus: ärme tekita rohepaanikat, vaid räägime kaasa

Kompuse sõnul ei juhtu midagi üleöö ning vähemalt esialgu ei muutu ehitajate jaoks suurt midagi. „Esimene muutus tuleb alates 1. juulist 2025, kui ehitusloa taotluse osana tuleb esitada ka hoone süsinikujalajälje arvutus (LCA). Selle protsessi mõte pole anda hinnanguid, et üks maja on hea ja teine kehv, vaid koguda konkreetseid andmeid, milliseid ehituslahendusi peaksime pikemas perspektiivis eelistama ja milliseid tasub vältida. Kuigi muudatus täna otseselt ei mõjuta ehitajaid, on sellegipoolest turul tekkinud teatav peata olek ja paanika.“

„Uus regulatsioon ei tähenda kindlasti seda, et tulevikus peavad kõik majad olema puidust! Olukord on sarnane, kui mõni aasta tagasi tuli ligi-nullenergia nõue – kartused ja kahtlused olid meeletud, aga kokkuvõttes ei juhtunud midagi hullu,” võtab Kompus turuosalistelt paanikat maha. „Iga muutuse ja uuenduse puhul aetakse selle ümber palju vahtu, ent tuleks pigem otsida selles positiivset. Ärme külva ise rohepaanikat, vaid räägime kaasa ja juhime vestlust. Hetkel juhivad seda akadeemikud, konsultandid ja poliitikud.“

Klientide ja lõpptarbijate ootused ning harjumused on aastate jooksul muutunud ja arenenud – kestlikud lahendused on muutumas normiks. „See on normaalne asjade kulg, millele ei pea vastu võitlema, vaid milles tasub näha uusi võimalusi. Ehitajate esimene vastuargument on, et kestlikkus ehk ESG teeb ehituse kallimaks ja kes selle kinni maksab. Küsin vastu, et mis täpselt läheb kallimaks. Tegelikult ei saa kindlalt väita hetkel ei üht ega teist, küll aga meie senise kogemuse põhjal oleme pigem leidnud kokkuhoiu kui lisakulude kohti.”

Ehitustegevuse enda jalajälg on Kompuse sõnul väike, kuigi globaalselt omistatakse ligi 40% CO₂-st just ehitus- ja kinnisvarasektorile. „Probleem on selles, et kõik pannakse ühte patta ning selle põhjalt mingeid järeldusi teha on meelevaldne. Sellest jalajäljest ligikaudu 75% moodustab hoonetes tarbitud elekter ja soojus ning kõigest 25% materjalid ja ehitustegevus ise. Suur osa sellest 25% on omakorda seotud just materjalide tootmise ja transpordiga, mitte ehitustegevuse endaga.”

Kas ehitusalase kestlikkuse ja jätkusuutliku ettevõtluse teemades on vahtu? Kompus vastab, et muidugi on, aga ehitusettevõtete töö ongi oma ala ekspertidena tegeleda sellega, et leida vahu seest üles pärisprobleemid. „Kui meie sellega ei tegele, siis tegeleb see, kes ei oska küsida õigeid küsimusi. Ärme lase headel võimalustel kaotsi minna! Peame aktsepteerima mõtteviisi muutust ning küsima endalt, et mis kasu meile sellega tegelemine annab. Kestlik mõtlemine ei ole mull, vaid see on tulnud, et jääda. Klientide tarbimisharjumused on muutunud ning seda tuleb teenusepakkujana mõista.”

Ta nendib, et ka raha liigub kestlikkuse suunas. „Kestlikkus ei ole enam uskumise küsimus, vaid megatrend, mis mõjutab kõiki valdkondi, ka ehitust. Ja sellega tuleb tegeleda, muidu tegeleb see sinuga. Hirm, et roheteemad toovad hinnad üles, on enamikul juhtudel olnud alusetud. Oluliselt suurem on tõenäosus leida hoopis uusi ärivõimalusi ja laiendusi. Mõelge kaasa – kuidas saaksime ehitajatena mõelda tarbijatega kaasa nii, et kulud läheksid alla ja tulud üles? Laias laastus on meil viis aastat aega, enne kui jõuame konkreetsete otsusteni – seega nuputame välja parimad lahendused ja teeme seda tarneahelana koostöös!”

„Ärme jää rongist maha, näiteks olelusringi analüüsi metoodika koostamisel ei kaasatud piisavalt praktikuid, see loodi teoreetikute poolt, selle tulemusel on seal palju küsitavusi. Järgmine kohe nurga taga olev suur muutus on ringmajandusega seotud teemad. Aga ka selles on meie kaasatus seni olnud väike, narratiivi justkui keegi ei kontrolli, kuigi raskuskese langeb just ehitajatele. Teeme rohkem häält, räägime kaasa ja leiame parimad mõistlikud lahendused!”