Kui vaadata eelmist toetusvooru, siis sai Tallinnas kolm-neli maja toetust, Tartus oli neid alla kümne. Teised piirkonnad said oluliselt rohkem. Soometsa sõnul tuleb kindlasti regionaalpoliitikat teha ja elu maapiirkondades elavdada ning mitte lasta välja surra, aga praegu on tegemist olnud ikkagi ebamõistlikult väikse proportsiooniga Tallinna-Tartu suunal.
Seotud lood
Renoveerimisturu osapooled ootavad juba kannatamatult järgmise rahastuvooru avanemist, kuid koos sellega on oodata Kliimaministeeriumilt ka uut määrust, mis toob kaasa mitu olulist muudatust, kuid mille praktikasse viimiseks ja osapooltele selgitamiseks jääb ootamatult vähe aega.
Kliimaeesmärkide täitmine esitab ehitussektorile väljakutse tõsta kümne aasta jooksul elamufondi energiatõhusust 16% võrra. Selle täitmiseks oodatakse pikisilmi uue 160-miljonilise korterelamute toetusvooru avanemist ja samuti plaanitakse suuremat toetust tehaselise renoveerimise tehnoloogia arendamiseks.
Kuigi oleme süsiniku jalajälje arvutamises Euroopa mahajäänute grupis, siis energiatõhususe nõuded on meil külma kliima regioonides kõige rangemad, väitis Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski.
TalTechi professor Jarek Kurnitski rääkis Eesti Arhitektide Liidu kliimaseminaril sellest, mida oodata ELi uuest energiatõhususe direktiivist ning milliseid kohustusi see meie hoonetele seab.
Garaažiuste ja teiste tõstanduste alla tekkivad külmasillad ning ilmastiku mõjul siseruumidesse sattuv sadevesi on aastaid olnud probleemiks paljudes tootmis-, tööstus- ja kaubandusettevõtetes. Lahenduseks on SOJLO®, mis pakub kaasaegseid energiatõhusaid külmasillavabasid uksekünniseid.
Enimloetud
1
Ehitustöödega alustatakse aprilli algusest ning prognoositud kestvuseks on 17 kuud
4
Viimased uudised
Ehitustöödega alustatakse aprilli algusest ning prognoositud kestvuseks on 17 kuud
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele