Ehituses on tööd küll palju, aga hinnasurve endiselt tugev. Seetõttu sõlmivad peatöövõtjad palju riskantseid lepinguid, hoolimata asjaolust, et oleme kallinevate sisendhindade faasis. Tellijad peavad arvestama, et kõik ehitised ei valmi tähtajaks, samuti peavad nad arvestama suurenevate ehitusmaksumustega.
Pane tähele!
Raivo Rand räägib ehituse hetkeseisust pikemalt 27. novembril toimuval Eesti ehituskonverentsil 2018: ajaloo parim aasta.
NB! 20.11 lõpeb soodushinnaga registreerumine konverentsile. Pane ennast kirja
SIIN. Eesti majandus on võrreldes 2007. aastaga tunduvalt edasi arenenud ja arenev majandus vajab rohkem ka ehitisi ning ehitustöid. Seetõttu ei saa olukorda ehituses nimetada buumiks, kuna praegu on nõudlust isegi rohkem, kui ehitusfirmad suudavad ära teha. 2007. aastal töötas ehitussektoris üle 80 000 inimese, praegu on see arv ligikaudu 60 000, millele lisandub mõne tuhande inimese võrra välistööjõudu.
Sellest tulenevalt on ehitustööde teostamise võimsus küllaltki piiri peal ja ehitusmahud eriti kasvada ei saa. Ehitusmahtude kasvu 2017. aastal vedas jõudsalt teede ja rajatiste ehitamine (kasv 25%), kuid 2018. aastal on ehituse kogumahu kasv tulnud hoonete ehituse arvelt (kasv 28%) ning teede ja rajatiste kasv on olnud umbes 5%.
Ehitusturu riskid
Ehituse maksumus ei ole märkimisväärselt tõusnud. Põhjuseks on asjaolu, et Eesti turul on palju peatöövõtjaid, riigihangete kvalifitseerimisnormid on liiga madalad ja erahangete puhul üldse olematud. Turul tegutsevad ka isearendajad-ehitajad.
Ehituse sisendhinnad on tuntavalt kasvanud ja kasvavad veel. Peamiseks põhjuseks on tööjõu kallinemine ja tööjõu defitsiidi tõttu on ette näha selle protsessi jätku. Materjalide hinnad, eriti Eestis toodetud ehitusmaterjalide puhul, on jäänud praktiliselt samaks, kuid oodata on ka nende kallinemist.
Selline situatsioon võib lähitulevikus tuua probleeme peatöövõtjatele, kelle finants- ja teostuslik võimekus on madal, aga kes on võtnud suuri riske ehk liiga odava hinnaga töid.
Samas on see oht tellijatele, kuna ehitised võivad jääda venima või seisma. “Isearendajad-ehitajad” satuvad suure tõenäosusega lähitulevikus raskustesse, kuna korraliku peatöövõtja puudumisel on neil raske leida piisavalt kompetentseid alltöövõtjaid.
Olukord elamuehituses
Elamuehitusel on riigi majanduse arengus täita väga tähtis roll. Kogu ehitusmahtudest moodustab elamuehitus alla 20%, kuid see võiks olla üle 20%. 2017. aastal sai Eestis kasutusloa peaaegu 6000 ühikut elukondlikku ruumi, mis on Eesti jaoks minimaalne arv. Käesoleval aastal tundub, et see arv on umbes sama või natuke kõrgem.
Tegelik vajadus elamispinna järele, eriti soodsa hinnaga elamispinna järele, on kindlasti suurem ja tulevikus võib elamuehituse osa kogu ehitusmahust suureneda. Kasvu pärsib normaalse hinnaga soodsates asukohtades kortermajade kruntide puudumine.
Kokkuvõttes on praegune olukord ehituses üsna keeruline. Tööd on küll palju, aga hinnasurve endiselt tugev, mistõttu sõlmivad peatöövõtjad palju riskantseid lepinguid, hoolimata asjaolust, et oleme kallinevate sisendhindade faasis. Tellijad peavad arvestama, et kõik ehitised ei valmi tähtajaks, samuti peavad nad arvestama suurenevate ehitusmaksumustega.
Autor: Raivo Rand Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees Rand ja Tuulberg Grupi juhatuse liige
Seotud lood
Auto parkimine ei pea olema keeruline ja aeganõudev protsess. Entringo pakub sujuvat ja mugavat parkimiskogemust, mis garanteerib kiire läbipääsu parklasse. Entringo on Hansabi välja töötatud piletivaba parkimis- ja läbipääsusüsteem, mis võimaldab kliendil parkimisalale pääseda ilma füüsilisel kujul piletit omamata. Süsteemi on sisse ehitatud numbrituvastus, mis parkimisloaga numbrimärki tuvastades automaatselt tõkkepuu avab. See võimaldab inimesel kiiresti ja takistusteta parkimisalale jõuda. Entringo lahendust saab kasutada ka läbipääsu kontrollimiseks. Seda on võimalik seadistada nii, et alale pääsevad vaid selleks volitatud isikud.