RAID & KO: Üürisektor on jõudsalt laienemas

Nii võime oodata, et tänane elamufondist 15% suuruseks hinnatud üürisektor on aastate jooksul kasvamas 20-25 protsendini.

Veel 7-10 aastat tagasi hinnati kinnisvara ja eluaset lollikindlaks investeeringuks, mille väärtus saab ajas ainult kasvada. Igikestev kasvu- ja hinnatõusuootus põhines lähimineviku praktikal. Kollaste kaartide eest erastati korterid justkui tasuta. Selliselt hinnatasemelt tõusis kinnisvara väärtus tõepoolest jõudsalt näidates ainult hetkeks mõningast seisakut 1990-ndate lõpus.

2007. aastal alanud elamispindad hinnalangus tõi uue tõdemuse – ka kinnisvara väärtus võib kahaneda ja seda mitte paari tühise protsendi võrra, vaid lausa kordades. Elamispindade hinnad kukkusidki 2009. aasta keskpaigaks tipphindadega võrrelduna kaks korda.

Täna on inimestel veel lähiminevik meeles ja kinnisvara kui investeeringu turvalisus on küsimärgi alla seatud. See on põhjus, miks kinnisvara ostuvalmidus on vähenenud, kuigi ehk ratsionaalsed argumendid räägiksid kinnisvara ostmise poolt.

Teine põhjendus üürisektori laienemiseks on uue generatsiooni hoiakute muutus. Noortel on vabadus minna õppima või tööle kuhuiganes maailmas. Seetõttu ei soovi noored end kodumaaga liiga siduda, mida kinnisvara ostmine vägisi teeks.

Omaette põhjus, miks noored kinnisvara osta ei taha seisneb selles, et täna on neil puuduva omafinantseeringu ja kõrge tööpuuduse tõttu kinnisvaraturule märksa raksem siseneda kui näiteks 2004. aastal vahetult enne kinnisvarabuumi suuri hinnahüppeid.

Tööpuuduse kõrge näitaja ja kriisiaastate jooksul ärasöödud säästud on ka vanema põlvkonna puhul takistus, mis ei luba neil kinnisvaraturule ostjana siseneda. Kui aga eluaset on vaja, siis jääb parimaks alternatiiviks eluruumi üürimine.

Kolmas tegur üürisektori laienemiseks on üürileandjate kvaliteedi paranemine. Elamispindade turul on mitmeid ja mitmeid väikeinvestoreid, kes tahavad ja suudavad anda eluruume üürile pakkudes kvaliteetset ja usaldusväärset pikaajalist teenust.

Taoline üürisuhte turvalisuse kasv muudab üürisuhte ka üürnikule kindlamaks ja see lükkab omakorda edasi vajaduse endale oma isiklikku eluaset soetada. Eeltoodud teguritele tuginedes võib julgelt eeldada, et elamispindade üürisektor on lähiaastatel jõudsalt laienemas.

Kinnisvarakriis on näidanud, et kinnisvara ei pruugi olla igavene rahamasin. Inimeste mõttemaailm elamispinna omamise vajaduse osas on kas majandusoludest või väärtuste muutusest tingituna teisenemas. Samuti on üürileandjate pool arenemas ja pakkumas järjest kvaliteetsemat ja usaldusväärsemat üüriteenust.

Nii võib prognoosida, et kui täna on Tallinna elamufondist üüripindasid 15%, siis kümnekonna aasta pärast oleme liikunud märksa lähemale 25 protsendile ehk näitajale, mis võiks meil täna eesmärgiks olla.