Veebiseminaril käsitletakse määruste muudatusi, uusi nõudeid, arvutuspõhimõtteid ning teatud juhtudel rakenduvaid erandeid. Uusi nõudeid selgitatakse ka arvutusnäidete abil.
Alates 2010. a on teada, et peale 2020. a valmivad hooned peavad vastama liginullenergiahoone tasemele. Eesti sätestas ühe esimese liikmesriigina liginullenergiahoone nõuded 2013. a, lähtudes tolle aja parimast teadmisest. Möödunud viie aasta pikkuse perioodi järel oleme liginullenergiahoone nõuete rakendumisele jõudnud oluliselt lähemale. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel on läbi viidud põhjalikud analüüsid, mille tulemusel täpsustati nõudeid ja arvutusmetoodikat ning kehtestati ka teatud erandeid.
Eestis vastu võetud hoonete energiatõhususe regulatsioon koosneb kolmest määrusest. Neist esimeses on sätestatud miinimumnõuded, kasutusotstarbed ja liginullenergiahoone nõue; teises on sätestatud energiatõhususe arvutusmetoodika ning tüüpilise kasutuse väärtused ning kolmandas on sätestatud nõuded energiamärgise andmisele ja vormile. Praeguseks on avaldatud kahe uue, teineteisega tihedalt seotud, määruse terviktekstid ning kolmanda määruse täiendused.
Veebiseminari viib läbi Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor ning TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski.
Lisainfot veebiseminaride kohta saab küsida Liina Aru käest (
[email protected]).
Seotud lood
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiajulgeolekust või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitaks vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.