Mida silmas pidada katuse valikul?

Taluarhitektuuris püsis looduslik materjal kuni 19. sajandini, mil Kundas alustati tsemendi tootmist, mis pani aluse betoonist katusekivide levikule. Samal ajal jõudis ka plekk-katus eraehitajani, kuigi suurhoonetel ja eelkõige kirikutel oli plekki kasutatud juba paar sajandit varem. Eterniit sai materjalina tuule tiibadesse pärast teist maailmasõda, kui sõjast räsitud riigid vajasid suurtes mahtudes kiirmenetlusel toodetavat kattematerjali. Kahjuks hääbus sellel ajal Eestis nii pleki kui ka kivi kasutamine.

Alles uue vabariigi tulekuga ja ühisettevõtete loomisega jõudsid plekk ja kivi Eestisse tagasi. Sellest ajast sai plekkkatuse sünonüümiks Rannila ja kivikatuse sünonüümiks Est-Stein. Loomulikult on tänase seisuga turg ühtlustunud ja antud materjalide lõikes tekkinud rohkelt võrdseid konkurente.

Maja tuleb vaadata tervikuna

Katuse valimisel on esmane kindlasti maja lõplik välimus. Paigaldusel tuleb aga pöörata tähelepanu ka hilisemalt nähtamatule osale, tihendustele ja tuulutusele. Puudulik tuulutus või läbiviikude tihendus hakkab endast märku andma alles siis, kui suuremad kahjustused juba tekkinud. Arvatakse ekslikult, et kui on paigaldatud hingav aluskate, siis ongi kõik vajalik juba tehtud ning katusealuse võib igast otsast kõvasti kinni toppida.

Aluskatte teeb hingavaks tema omadus lasta läbi veeauru, aga mitte vett. Kuna aur liigub sooja poolt külma poole, tekib loomulik rõhk, mis surub auru läbi aluskatte. Juhul, kui maja pööning on külm, siis rõhku ei teki, sest temperatuuride erinevus on niivõrd väike. Sellisel juhul tuleb tagada pööningul eraldi tuulutus, sest vastasel juhul jääb niiskus aluskattematerjalidesse ning seal võivad hakata arenema seenbakterid, hallitus vms. Samuti peab olema tagatud tuulutus aluskatte kohal katusekatte materjali all, et konstruktsioonidest välja auruv niiskus pääseks ka sealt välja.

Tuulutuse teemat peljatakse asjaolul, et „soe läheb välja“. Aga maja tulebki vaadata tervikuna ning probleemid katuse, korstna või pööninguga võivad olla põhjustatud hoopis kütmisrežiimi muutumisest, näiteks kui lapsed on kodust lahkunud ja kõiki ruume enam ei köeta aktiivselt või kui maja üldine soojustus on vananenud või ebapiisav.

Vaid terviklik katuseehitus tagab garantii

Majaomanik võiks juba ehitusmaterjalide hindadega tutvumisel tunda huvi ka pakkujate tehnilise pädevuse teemal. Kas toote müüjal on olemas tehniline tugi, kes on võimeline pakkuma kiiret abi ka tööde käigus, milliseid lisatarvikuid pakutakse katusekivi juurde ja kust need lisamaterjalid pärinevad?

Sageli püüab ehitaja leida turult odavaimad detailid ning nendest tervikkatust koostada, kuid sellise lahenduse puhul puudub igasugune süsteemigarantii katusekatte tootja poolt. Seetõttu oleks hea, kui ehitaja oleks eelnevalt läbinud katusekatte paigalduse koolituse ja lähtuks paigaldusjuhenditest ka oma töös.

Asjatundliku ehitamise kõrval vajab katus terve ja nägusana püsimiseks hoolt. Hästi ehitatud katuse korrashoid pole eriti töömahukas ning ühtlasi vähendab omanik katuse korrashoiuga edasisi katusega seotuid kulusid.

Korrashoiu aluseks on katuse visuaalne ülevaatus, mida võiks teostada kaks korda aastas. Selle käigus eemaldatakse praht, puulehed, okkad räästa ripprennidest, allavoolu ja voolusuunalistelt liidetelt, korstna juurest ja neeludest. Kõrvaldatakse katusele sattunud ebavajalikud esemed ja kinnitatakse võimalikud lahtiliikunud detailid. Samuti asendatakse katkised materjalid, teostatakse vajadusel korstnate ja müüritiste remont. Talvel tehakse kindlaks, kus lumi katusel sulab ja kuhu tekib jää. Kindlasti tuleks talvel katuseakende ümbrust lumest puhastada. Lihtsat, järsu kaldega katust, millelt pole midagi koristada, võib vaadelda ka maapinnalt.

Kui katuse omadused pole veel kindlaks tehtud, näiteks vahetult pärast katuse valmimist või hoone omandamist, vaadatakse katus üle vahetult peale tüüpolukordi: vihm, vihm tuulega, lumesulamine. Kui katus tüüpolukordades on üle vaadatud ja rahule jäädud, pole samas situatsioonis ülevaatust vaja enam teostada.

Kivikatus talub kuuma, külma, niiskust, järsku temperatuurikõikumist ja sammalt

Tänasel ehitusturul pakutavatest materjalidest on katusekivi vaieldamatult parimate omadustega, sest talub hästi kuuma ning ka krõbedat pakast, samuti mereäärsete alade soolast niiskust. Paljud teised katusekattematerjalid kipuvad temperatuuri kõikudes mahult kahanema või kasvama, mõningad sootuks sulama, kuid kivikatus on stabiilne ning probleemivaba.

Kivikatus armastab vihma: nii saab katus puhtaks ning kivi üks olulistest omadustest tõestatud – ka kõige suurema vihma või rahe korral ei kuule te katuse all ainsatki kõminat. Kivikatus on vaikne ning rahuldab ka kõige nõudlikuma kliendi vajadused.

Sammal seevastu, vastupidi müütidele, kivi füüsilisi omadusi ei mõjuta. Uuringud ja näited elust näitavad, et sammal või samblik on võimeline kasvama pea igal materjalil – isegi siledal plekil. Sambla tekke kiirus materjalile sõltub ümbritseva keskkonna puhtusest. Keda sammal katusel visuaalselt häirib, võib osta ehitusmaterjalide kauplusest spetsiaalse pihustatava samblaeemalduskemikaali, mis suretab sambla ja annab mõneks ajaks ka selle vastu kaitse.

Keda aga sammal katusel ei häiri, ei ole vaja muretseda, et kivi puruneb kiiremini. Sammal kinnitub juurestikuga kivi pinna pealispinna pooridesse ning tema füüsikalisi omadusi ei mõjuta. Hea näide on siinkohal Inglismaa, kus katust renoveerides või uut ehitades saavad Monieri tehnilised konsultandid pidevalt vastata küsimusele: kuidas ma saan teha nii, et sammal minu katusel kiiresti kasvama hakkaks? Lahendus on tegelikult lihtne: kastke katust toorjogurti lahusega!

Maja üldhinnast moodustub katus keskmiselt 10%, mõjudes samas maja üldmuljele 30%. Samas võiks arvestada faktiga, et keskmise eramu kivikatus maksab ca 2500 eurot, selle garantii on 30 aastat ja eeldatav eluiga vähemalt 100 aastat. Sama summaga peaks arvestama majaomanik ka oma köögi sisustamisel, aga tehnika ning mööbli garantii on kuni viis aastat ja eluiga ulatub väga harva kivikatuse garantiiaja raamidesse.

Monier OÜ

Baltikumis ning Põhjamaades laia valikut savi- ja betoonkatusekive müüv Monier on osa maailma suurimast katusematerjalide ja lisatarvikute firmast BRAAS MONIER Building Group. 2014. aastal oli Monieri kogumüük 1,211 miljardit eurot. Ettevõtete grupp tegutseb 100 tootmisüksuse ja 7300 töötajaga 35 riigis. Monieri Eesti osakonnas töötab 40 inimest. Ettevõtte Kiiul asuv tehas toodab nii Eesti kui ka välisturgudele metallist lisatarvikuid nagu lumetõkked, kinnitusklambrid jne. BRAAS MONIERi gruppi kuulub ka tütarettevõte SCHIEDEL, mis pakub kvaliteetseid moodulkorstnaid üle Euroopa.

www.monier.ee