Alltöövõtja poolt maksmata jäänud töötasu eest võib vastutada ka peatöövõtja

Uuendusena saab ehitusvaldkonnas alltöövõttu osutav töötaja nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku käest (ehk alltöövõtu tellijalt). Seadusemuudatused annavad paremad võimalused töötasu nõudmiseks nii riigisisestele kui ka muudest Euroopa Liidu liikmesriikidest Eestisse lähetatud ehitustöötajatele. Muudatused ei puuduta ehitussektoriväliseid töötajaid.

Alltöövõtu tellinud isikuks on seaduse järgi juriidiline või füüsiline isik, kes on võtnud endale tellija ees kohustuse teha ehitustöö, kuid kes on oma ehitustöödega seotud kohustuste täitmiseks tellinud ehitustöö tegemise mõne teise isiku ehk alltöövõtja käest.

Praktikas on alltöövõtu tellinud isikuks eelkõige ehituse peatöövõtja, kes palkab teatud tööetapi tegemiseks endale alltöövõtja. Oluline on tähele panna, et alltöövõtu tellinud isikuks ei ole objekti tellija, eeldusel et tellijal endal puudub ehitustöö tegemise kohustus. Sellisel juhul ei vastuta näiteks kinnisvaraarendaja kui objekti tellija objektil alltöövõttu teinud ehitajale maksmata jäänud töötasu tasumise eest.

Ehitusettevõtjatel ja ehitussektori töötajatel tuleb aga meeles pidada, et kui oma tööandja käest on töötajal alati õigus nõuda töötasu täies ulatuses, siis alltöövõtu tellinud isikult töötasu nõudmine on summaarselt tunduvalt piiratum ja juriidiliselt komplitseeritum.

1. töötaja on isik, kes teeb alltöövõtuna hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid;

2. töötaja on nõudnud töötasu maksmist kõigepealt oma tööandja käest, kuid tööandja jättis sellele vaatamata töötasu tasumata;

3. töötaja pöördus seejärel oma tööandjalt töötasu sissenõudmiseks kohtutäituri poole, kuid töötasu pole õnnestunud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest sisse nõuda.

Seega saab töötaja pöörduda töötasu nõudega alltöövõtu tellinud isiku poole alles siis, kui ta on läbi teinud vajalikud sammud oma tööandja käest töötasu sissenõudmiseks. Samas ei pruugi töötajal isegi siis tekkida õigust nõuda alltöövõtu tellinud isiku käest töötasu hüvitamist.

Nimelt on alltöövõtu tellinud isikul, näiteks ehituse peatöövõtjal, võimalik vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et ta on suhetes töötaja tööandjaga järginud korraliku ettevõtja hoolsust.

Seaduses on selgitatud, et alltöövõtu tellinud isik on korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsenud siis, kuid ta on kontrollinud alltöövõtja tausta ja on pidanud alltöövõtjat põhjendatult usaldusväärseks. Seaduse järgi saab alltöövõtjat usaldusväärseks pidada eelkõige siis, kui alltöövõtjal puuduvad maksehäired ja kui ta tasub oma töötajate eest korrektselt sotsiaalmaksu.

Seadus jätab aga lahtiseks, mille alusel ja kui põhjalikult peab alltöövõtu tellinud isik alltöövõtja tausta ja tema usaldusväärsust kontrollima. Kuna seadusemuudatused on alles värsked, pole kohtud jõudnud taustakontrolli ulatust ja alltöövõtja usaldusväärsuse kontrollimise küsimusi oma lahendites veel analüüsida.

1. alltöövõtja kohta tuleks teha päringud avalikes registrites (eelkõige äriregister, Ametlikud Teadaanded, e-MTA) ning kontrollida tuleks maksehäirete puudumist, töötajate sotsiaalmaksu maksmist ja muid asjakohaseid andmeid, mis loovad piisava usaldusväärsuse, et töötajatele makstakse töötasu;

2. uue tehingupartneri ja suuremahulisema tehingu puhul on mõistlik kaaluda ka tasulistest andmebaasidest alltöövõtja kohta päringute tegemist;

3. paluda, et alltöövõtja esitaks dokumendid oma majandusliku seisu kohta või maksuandmete tõendi.

Seega peab alltöövõtu tellija olema ise aktiivne alltöövõtja kohta info kogumisel ja alltöövõtja tausta kontrollimisel. Korraliku ettevõtja hoolsuse kriteeriumi täitmiseks tasub alltöövõtja tausta kontrollida võimalikult põhjalikult ning taustakontrolli tegemise andmed tuleks võimaliku vaidluse ennetamiseks talletada. Vastupidisel juhul kannab alltöövõtu tellija riski, et ta peab tasuma alltöövõtja töötajale töötasu, kui alltöövõtja jätab töötasu maksmata. Kuna regulatsioon on uus ja jätab hoolsuskohustuse täitmise osas üpris palju tõlgendamisruumi, tasub ehitusettevõtjatel riskide maandamiseks nõu pidada ka õigusnõustajaga.

Töötaja ja alltöövõtu tellinud isiku jaoks on oluline ka see, et alltöövõtu tellija puhul on töötasu maksmise kohustus piiratud kuu töötasu alammääraga. See tähendab, et kui töötajal jäi oma tööandjalt saamata näiteks kolme kuu töötasu (näiteks oli töötasu suurus 1500 eurot kuus), saab töötaja nõuda alltöövõtu tellinud isikult küll kolme kuu töötasu, kuid iga kuu eest võib nõuda vaid töötasu hüvitamist alammäära ulatuses. Arvestades, et 2022. aastal on töötasu alammäär 654 eurot kuus, saaks meie näite puhul nõuda töötaja alltöövõtu tellinud isikult töötasu hüvitamist 3 × 654 eurot ehk kokku summas 1962 eurot.

Kokkuvõtvalt on seadusemuudatuste eesmärk ühest küljest kindlasti positiivne: kehtestatud on täiendavad meetmed allhankeahela vastutuse osas ja paremini on tagatud ehitussektori töötajatele töötasu kaitse.

Teisalt võib töötaja jaoks olla riskantne asuda alltöövõtu tellijaga töövaidluskomisjonis või kohtus töötasu maksmise üle vaidlema. Seda just väiksemate töötasunõuete puhul. Näiteks peab töötaja arvestama, et kui alltöövõtu tellinud isik suudab tõendada, et ta kontrollis piisavalt alltöövõtja tausta ja pidas alltöövõtjat põhjendatult usaldusväärseks, jääb töötaja nõue alltöövõtu tellinud isiku vastu eeldatavasti rahuldamata.

Samuti peab töötaja arvestama, et vaidluse kaotamise korral riskib ta sellega, et tal tuleb tasuda nii enda kui ka alltöövõtu tellinud isiku menetluskulud, mis võivad lõppastmes ületada töötaja töötasu nõude summat. Seega tuleks alltöövõtu tellija vastu töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumist esmalt kaaluda ja võimalikke riske endale teadvustada.