Taristuehituse konverentsi kokkuvõte ja fotogalerii

Avaettekandes tunnistas MKMi Transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan, et maanteede rahastuses on lähiaastatel puudujäägid, sest EL eelistab suunata raha raudteesse kui keskkonnasäästlikku transport. Näiteks on Rail Balticusse tulemas 1 miljard eurot aastatel 2023-2026, samas kui maanteede uued objektid saavad juurde 180-190 miljonit eurot. Küsimus jääb muidugi ka, kiiresti jõutakse uued lepingud ja hanked töösse panna.

Ka Sven Pertens tunnistas kohe ettekande alguses, et on tujurikkuja ning hetkel esindab ta veel Taristuliitu, aga varsti peab selle ehk ära muutma Raudteetaristu liiduks, sest riik panustab selgelt ainult ühele kaardile.

Ettekandes tõi ta ka võrdluse lõunanaabrist, sest Läti on võtnud meist tunduvalt ambitsioonikama plaani ehitada umbes 50 km maanteid aastas. „Kahtlen, kas nad seda suudavad, aga vähemalt ambitsioon on neil olemas. Eesti on juba praegu Euroopa arvestuses konkurentsivõimelt alles 45. kohal ja võtame lähiaastatel tuure veelgi maha, sest riigil on plaan tõmmata rahastust SKTst 0.3% peale,“ lisas Pertens.

Samas oli tal ka keeruline soovitada, kust raha juurde saada: „Aga kütuseaktsiisist on investeeritud taristusse tagasi vaid väike osa ja laenude võtmises oleme ELis viimases otsas, teised riigid on võtnud rohkem laenu ja taristud välja ehitanud,“ nägi Pertens siiski kasutamata võimalusi.

Ka Transpordiameti teehoiukava juht Tarmo Mõttusele ütles, et optimismist jääb puudu. Ta tõi näiteks, et pool tee-ehitajatele makstavast kompensatsioonist läheb bituumeni ja veerand ülejäänud hindade tõusu tasandamiseks. „See ei kõla väga hästi, aga nähes meie võimalusi ja tööandjate seisu, oleme ka pakkunud võimalust teedelepingust taganeda trahvideta. Keegi pole seda kasutanud, aga meie püüdsime sellega pakkuda leevendust.“

Sven Pertens vaidles sellele vastu, sest ära sai öelda vaid neid lepinguid, mille töid ei olnud veel alustatud: „Kuna oli teada, et ka üldised mahud vähenevad, siis oli meil valik, kas ehitada vanad lõpuni või üldse mitte ehitada.“

Põletav küsimus on jätkuvalt, kuidas kavandada teehoidu väheneva rahastuse tingimustes, nii et olemasolevaid teid säilitada? Lisaks tõdemisele, et riigiteede säilitamine on alarahastatud, ütles Mõttus, et riigikaitse rahast on tulemas veidi teede peale, kuigi summad ei ole suured. Ka säästlikuma liikumisviisi toetuses on tulemas väike tõus.

KPMG audit juht Indrek Alliksaar tõstatas küsimuse, kuhu ikkagi panna hetkel raha ja kas peame hakkama valima julgeoleku või teehoiu vahel? Vaadates, kuidas Ukrainas lõhutakse taristut, siis sõltub majanduse olukord ja võimalused palju sellest, kaua kestab ja millises suunas liigub sõda.

Rail Baltic Estonia tegevjuht Anvar Salomets lubas, et sellel aastal kuulutatakse välja pea kõik rajatiste projektid ja liikuma on hakatud põhitrassi lõikudega, millest kaks lähevad peatselt hankesse Harju- ja Raplamaal. Samas on kõigi hangete pudelikael projekteerimine ja ehitajad peaks endale kiiresti hankima „ihuprojekteerija“, sest neid töid tehakse jätkuvalt paralleelselt. Kindlasti osutub ka väljakutseks Ülemiste terminali hanked, kuid raha selleks on olemas ja valmis tuleb need ehitada.

Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi professor Martti Kriisa väitis põhjaliku uuringu tulemusel, et betoonrajatiste kasutusiga on suhteliselt lihtsate vahenditega märkimisväärselt pikendada ja kasutada üle 100 aasta. Vaja on aga erinevate osapoolte ühiskondlikku kokkulepet, et seda on vaja,

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu tegevjuht Kaarel Jänes tõi esile, et elektrivõrkude ehituse valukoht on töötajate nappus. „Eestis on umbes 700 välisvõrgu elektrikku, kelle keskmise vanus on 60 aastat, aga töö on füüsiline ja nõuab iga ilmaga välja minekut.

„Kellega me hakkame tegema Rail Balticu elektritöid?“ tõi Jänes mureliku näite ja lisas, et praktikas viivad elektrivarustuse elutähtsat teenust ellu siiski elektriettevõtted, kuid võrgu- ja liitumistasude tõus ei taha kuidagi jõuda nendeni, kes elektririkkeid tegelikult likvideerivad. Riigil ja riiklikel tellijatel on viimane aeg ärgata ja lepingutes jagada riske, mida praegu kannavad peamiselt eraettevõtted, oluliselt proportsionaalsemalt.

Eleringi gaasiühenduse talituse juhataja Priit Heinla lubas, et gaasi saab ja gaasivarustatus Baltimaades on talveperioodil tagatud. Kuid varusid on juurde vaja, sest nüüd on neil kohustus hoida ka füüsilist varu, mille nõuet varasemalt pole olnud. Siiski on Eestis gaasivarustuse tagamise plaan suures osas ellu viidud, mis põhineb tarbimise vähendamisel, varude suurendamisel ja täiel kiirusel käib uue LNG tarneallika loomine.

Enefit Greeni juht Aavo Kärmas lubas, et 2026. aastal on nende ettevõte neli korda suurem. Kõrge elektri hind on hetkel aga kõigi läänemere riikide probleem, peamine põhjus gaasi hind, mis on tõusnud 10 korda. Samas aga taastuvenergia tootmist on vähe ja 70% elektrit toodetakse fossiilsetest allikatest.

Siiski on Kärmase hinnangul põhjust optimistiks, sest tulevik on hübriidparkide päralt, mille ehitus on sõja valguses on hakatud kiiremini liigutama. Arendajate huvi on suur ja riigi poolt on lubatud ka täiendavaid radareid, planeerimisaja lühendamist, taluvustasude maksmist.

Konverentsil autasustas ka KPMG auditi juht Indrek Alliksaar Taristuehitajate TOPi võitjaid, kus 1. koha saavutas Verston OÜ, 2. koha Megido OÜ ja 3. koha KMG Inseneriehituse AS.

Palju õnne võitjatele ja täname kõiki esinejaid, osalejaid ja toetajaid meeldejääva päeva eest.

Fotod: Raul Mee