Inimelude päästmiseks ja kahjude minimiseerimiseks on kriitilise tähtsusega tulekahju võimalikult varajane avastamine, rõhutab Qsys Eesti OÜ tegevjuht ja ATS ekspert Kristjan Kulu.
Qsys Eesti OÜ tegevjuht ja ATS ekspert Kristjan Kulu keskendus käesoleva aasta tuleohutuskonverentsil ATS-süsteemi vajalikkusele erinevates hoonetes ning selle peamisele eesmärgile säästa inimelusid ja minimaliseerida tekkivat emotsionaalset ja materiaalset kahju.
Tuginedes Siseministeeriumi määrusele nr 17 (2) peab automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem olema täna:
•Rohkem kui kümne majutuskohaga majutushoonetes (II kasutusviis) hoone igas majutusruumis ja seda ka juhul, kui hoone on käesoleva määruse paragrahvi 5 lõike 6 kohaselt võrdsustatud I kasutusviisiga.
•Rohkem kui kümne voodikohaga hoolekande ja kinnipidamisasutustes (III kasutusviis) igas ruumis, välja arvatud sanitaarruumis.
•Rohkem kui 300-ruutmeetrise pindalaga kogunemishooned (IV kasutusviis) igas ruumis, välja arvatud sanitaarruumis.
•Rohkem kui 750-ruutmeetrise pindalaga kontorid (V kasutusviis) hoone igas ruumis, välja arvatud sanitaarruumis.
•Tööstus- ja laohooned (VI või VII kasutusviis), kus olenevalt hoones toimuvast tegevusest, hoone pindalast, korruselisusest või muudest põhjustest tingituna on kasutajate turvalisus väike.
Hetkeolukord on paraku see, et üle 20 000 hoone on ilma ATS-süsteemita ja seega väga kõrge riskiga.
Kristjan Kulu tõi näiteks, et vanemates büroohoonetes ja suurtes paneelmajades on nõudmistele mittevastavad elektrisüsteemid, ohtlikud gaasiseadmed, keldrites ja trepikodades ladustatud põlevat materjali, evakuatsiooni-ja päästeteed pole vabad ning ohuhallikaks on ka „tuleohtlikud“ elanikud. „Kahjuks see on täna tegelikkus, mis peidab endas suurt ohtu inimeludele ja materiaalsele varale,“ sõnas Qsys Eesti OÜ tegevjuht.
Kristjani sõnul võib ATS süsteemide paigaldamine tunduda esialgu kuluna, kuid pani oma ettekandes hoone omanikele südamele mõelda ja kaardistada võimalikud riskid, teha vajalikud arvutuskäigud, kaasata analüüsi oma ala spetsialistid mõistmaks, et ATS paigaldus on investeering.
Hea näitena tõi Kulu välja, kuidas inimesed igapäevaselt tasuvad erinevaid kindlustusmakseid näiteks kaskokindlustus, mis esmapilgul võib tunduda kuluna, kuid õnnetuse korral kaitseb suurte ja ootamatute väljaminekute eest.
Käesoleva aasta aprillis kaotas läbi tule seitse inimest oma elu ning aasta algusest alates on see number juba 16. Qsys Eesti OÜ tegevjuhi Kulu sõnul oleks see number ligi 80% vähem, kui hoonetes oleks paigaldatud ATS süsteem. „Raha saab uuesti tagasi teenida, aga emotsionaalne kahju jätab jälje,“ sõnas Kulu.
Positiivse aspektina tõi Kristjan oma ettekandes välja Qsys Eesti OÜ näitel , et ATS-süsteemide paigaldamisel on suurenenud hoonete omanike initsiatiiv. Tema sõnul on olnud palju pöördumisi korteriühistute ja ärihoonete esindajate poolt, kellega on peetud pikki ja sisukaid arutelusid, millest on sündinud häid koostöösid. Kristjani sõnul on inimeste teadlikkuse kasvule samuti väga palju kaasa aidanud Päästeameti pikk ja hea teavitustöö.
Läbi Kristjani rikkaliku kogemuse ja eluliste näidete said osalejad hea ülevaate ATS-i peamistest ülesannetest säästa inimelusid ja minimaliseerida materiaalset ja emotsionaalset kahju. Läbi elavate näidete ja elulistele arvutuskäikudele tuginevale 13 aasta pikkusele kogemustele selgitas Qsys Eesti OÜ tegevjuht, et ATS on investeering mitte kulu ja hoone varustamist ATS-iga tasub kaaluda kõikidel hoone omanikel. „Hoolitsege oma hoonete tuleohutuse eest ja püsitegi terved“, oli Kristjani sõnum lõpetuseks.
Qsys Eesti OÜ on elektri- ja nõrkvoolutööde projektijuhtimise, ehituse ja projekteerimise ning seadmete hulgimüügiga tegelev ettevõte, kes on turul tegutsenud üle 13 aasta.
Seotud lood
Elektrituru kaootilisus ja hindade ettearvamatu liikumine ei ole täna enam kellelegi üllatuseks. Küll aga võib uudisena tulla, et energiatootmist ja -tarbimist targalt juhtides saavad kodukasutajad hoida kokku suure rahasumma, teenida lisaraha ning enda päikesepargile tehtud investeeringute tasuvusaega kordades lühendada.