Pakkumused ja pakkujad riigihangetel

Mais 2019 leidis VAKO, et erandlikult on võimalik teha juba teostatud ideekonkursi asemel uus ideekonkurss, kuna seaduse tasandil ei ole tegemist samase objektiga.

Ilmselgelt on hankija vaba esitama pakkujatele nõudeid, kuid nii tema kui ka võimalik pakkuja peab arvestama mitmete seadusest tulenevate reeglitega. Esiteks peab hankija tegema selgeks, kes võib pakkumusi esitada (ptk 8.1.) ja pakkuja peab selgitama, kuidas ning millisel viisil ta soovib pakkumuse esitamisel esineda, s.o kas ta teeb teiste isikutega pakkumuse esitamisel koostööd (ptk 8.1.1.) või võtab ühispakkuja (ptk 8.1.2.) rolli. Seejärel peab hankija nägema ette, millistele nõuetele peab pakkuja vastama (ptk 8.2.), sh kutsesobivuse nõuded (8.2.1.), majanduslik- ja finantsseisund (ptk 8.2.2.), tehniline ja kutsealane pädevus (8.2.3.) ning asukohariigist tulenevad nõuded (8.2.4.). Juhul kui hankija jagab riigihanke osadeks, kehtivad osadeks jagatava hanke korral eraldi nõuded (ptk 8.2.5.). Kui hankija soovib, et pakkuja tagatised või käibed oleksid tavapärasest suuremad, siis peab hankija seda ka alusdokumentides põhjendama (ptk 6.5.).

Hankijal on võimalik teatud juhtudel kasutada ka kvalifitseerimissüsteemi (ptk 8.4.), kusjuures ta peab arvestama, et pakkujal on võimalik taotleda tunnustamist ametlikku nimekirja kantud isikuna (ptk 8.5.).

Pakkuja peab meeles pidama, et kui nõue ei sobi, siis peab ta selle kohe vaidlustuskomisjonis vaidlustama, kusjuures eelnevalt tuleks ka küsida VAKO praktika alusel hankijalt täiendavaid selgitusi. Oluline on ka see, et pakkuja annab kõikidele nõuetele vastavuse tingimustele esmalt vastuse hankepassis (ptk 8.8.) ja juhul, kui soovib tugineda teiste isikute näitajatele (ptk 8.7.), siis käsitleb ka seda hankepassis.

Pakkuja peab täitma hoolsa pakkuja ülesandeid ehk esitama pakkumuse tähtaegselt (ptk 9.2.) ja tegema enda poolt kõik, et pakkumus vastaks nõuetele (9.4.). Lisaks peab pakkuja vajadusel ka tegelema õigeaegselt pakkumuse tagasivõtmisega (9.6.), kusjuures on oluline, et pakkuja võib teha rohkem kui ühe pakkumuse.

Järgnevalt peab hankija tegelema hankemenetlusest kõrvaldamise aluste väljaselgitamisega (ptk 8.3.) ehk siis uurima, kas esineb maksuvõlgnevusi (ptk 8.3.1.), äritegevuse peatamist (ptk 8.3.2.) või hankemenetlusest kõrvaldamist valeandmete tõttu (ptk 8.3.3.) või hoopis seetõttu, et alusdokumentide koostamisel oli kaasatud ka pakkuja (ptk 8.3.4). Kui hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid ei leita, siis alustab hankija kvalifitseerimisega, kusjuures esmalt kontrollib hankepassi ja seejärel täpsemalt ka muid dokumente (ptk 8.7.).

Lisaks kvalifitseerimisele on oluline ka teha kindlaks pakkumusega seonduvad asjaolud (ptk 9.). Pakkumuse menetlemine (ptk 9.1.), vastavuse tuvastamine (9.4.) ja hindamine (9.5.) on hankija ülesanne. See, et pakkumus oleks jõus (9.8.), huvitab nii hankijat kui pakkujat. On oluline, et ühispakkumuste korral on tegu solidaarvastutusega (ptk 9.7.), ehk kõik ühiselt pakkumuse esitanud vastutavad pakkumuse eest täies ulatuses.