Seadusemuudatus teeb hankijast kohtumõistja

Koos uue riigihangete seadusega kiiruga vastu võetud muudatus annab alltöövõtjale õiguse lasta hankijal peatöövõtjale väljamaksed peatada, kui viimane on talle võlgu jäänud.

TGS Baltic vandeadvokaat Kristiina Laarmaa selgitas, et hankija peab hakkama analüüsima alltöövõtulepingut, alltöövõtulepingu täitmise dokumentatsiooni, vastastikuseid pretensioone ja muud. Tema sõnul on see ajamahukas ja tihtipeale ei ole hankijatel selleks ka pädevust. "Hankija pannakse kohtumõistja positsiooni, kus ta peab hindama, kas alltöövõtja nõue on põhjendatud või mitte. Hankijal, kellel kas ei ole pädevust või pole viitsimist, on lihtsam makse peatöövõtjale peatada."

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht, ehitusfirma Rand & Tuulberg üks omanikke Raivo Rand tõdes samuti, et muudatus annab kohati võimaluse alltöövõtjal peatöövõtjat šantažeerida, sest kunagi ei või teada vaidluse tegelikku põhjust.

Ranna hinnangul annaks kordades parema tulemuse see, kui Eestis kehtiksid ehituslepingute üldtingimused, et lepingutesse ei pandaks sisse ühte poolt ahistavaid tingimusi. "Kui oleks lausa seadusega ette öeldud, mis on ebaproportsionaalne või ülemäärane, annaks tegelikult asjale lahenduse. See on puhas võlaõiguslik leping ja sellega oleksid kõik rahul," leidis Rand.

Teedeehitusettevõtte TREV-2 Grupi juht Sven Pertens nentis, et ühelt poolt on selline muudatus mõistlik ja vajalik, sest eksisteerib peatöövõtjaid, kes elavadki selle arvel, et jätavad alltöövõtjatele osa rahast maksmata, kasutades neid kui pangana, ja šantažeerivad neid ka tehtud töö hinna puhul, et suurendada oma projekti kasumit.

Teisalt märkis Pertens, et kui alltöövõtja on peatöövõtjaga võrreldes nõrgem pool, siis peatöövõtja on omakorda tellijaga võrreldes nõrgem pool ning ei tohiks tekkida olukorda, kus peatöövõtja ei saa end tellija omavoli vastu kaitsta, kui tellija neilt alusetult raha kinni peab.

Loe pikemalt Äripäevast.