Lammutustoetus suureneb 100 000 euroni

Riik toetab kasutusest välja langenud munitsipaalomandisse kuuluvate või hoonestusõigusega koormatud kinnisasjal asuvate elamute lammutamist 70% ulatuses.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo selgitas, et lammutustoetuse piirmäära omavalitsuse kohta tõsteti seetõttu, et haldusreformi järgsed omavalitsused on märksa suuremad ning vana piirmäär jäi ajale jalgu. Tondilossidena kõrguvaid kortermaju, mis risustavad elukeskkonda, on osades omavalitsustes lihtsalt nii palju. Kõige rohkem on probleemseid korterelamuid täna Ida-Viru ja Valga maakonnas.

2013. aasta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringust selgust, et kui tol ajal oli Eestis 476 tühja või vähemalt 25% ulatuses tühja korterelamut, siis 2030. aastaks kasvab see arv prognoosi kohaselt ligi tuhandeni.

„Paljudes paikades, kus on hulganisti pooltühjasid ja lagunevaid kortermaju, on samal ajal keeruline kui mitte võimatu endale kaasaegset elamispinda leida inimestel, kes soovivad neisse kohtadesse elama asuda,“ märkis minister.

Palo selgitas, et kohalikel omavalitsustel on võimalik omandada lagunevad kortermajad, lammutada need maha ning pakkuda elanikele uusi elamispindu kaasaegsetes energiasäästlikes üürielamutes.

Selleks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja töötanud lisaks lammutustoetusele ka kohaliku omavalitsuse elamufondi investeeringutoetuse ehk üürielamute programmi, mille abil saavad kohalikud omavalitsused püstitada uusi hooneid sinna, kus on vajadus kaasaegsete üürikorterite järele. Koduomanikud ja korteriühistud saavad eluasemete kaasaegsemaks muutmisel taotleda toetust aga muudest KredExi meetmetest.

2017. aasta lõpu seisuga on lammutustoetust eraldatud 28 kohalikule omavalitsusele 53 elamu lammutamiseks. Aktiivseimad taotlejad on olnud Sillamäe linn, Koonga vald ja Tallinna linn. Suurim toetus summas 60 000 eurot on eraldatud Kohtla-Järve linnale.