Eile toimunud BIMi innovatsioonikonverentsil BIMsummit 2018 ütles Nordecon ASi projektijuht Rauno Rausk, et BIM mudeli rakendamine Technopolis Ülemiste Lõõtsa 12 objekti puhul distsiplineeris alltöövõtjaid, sest keegi ei tahtnud olla nõrgim lüli.
- Projektijuht Rauno Rausk. Foto: Foto: Sten-Ander Ojakallas
„BIMi kasutamine Lõõtsa 12 ehitusplatsil aitas eriosade ajagraafiku koostamisel alltöövõtjaid distsiplineerida – igale alltöövõtjale sai selgeks, et nad töötavad teineteisest sõltuvalt ning keegi ei tahtnud olla nõrgim lüli,“ lausus Rauno Rausk. „BIM aitas ka projekteerimise käigus lihtsamini muudatusi teha ja alltöövõtjatega suhelda. Kõik ohukohad saime koos alltöövõtjatega ühiselt üle vaadata ning need korruste kaupa läbi käia. Objektil said kõik osapooled BIM mudelit uurida nii suurelt ekraanilt kui ka nutitahvlitest ja -telefonidest.“
„BIMi puhul on tegemist eelkõige tellijale lisandväärtuse loomisega, sest projekti algusest peale on lõpptulemus kõigile selgem,“ sõnas Novarc Group AS juhatuse esimees Kaitis Väär. „Tellija saab selge ülevaate, milline hakkab maja välja nägema. Ka kitsaskohtadest ja võimalikest versioonidest saab pildi ette.“
„Mudelprojekteerimine ja BIM tuleks lahus hoida,“ märkis Hevac OÜ juhataja Teet Tark. „Mudelprojekteerimisel ongi puudu just informatsioonist, mis BIMis on olemas. See, mida meie pikalt teinud oleme, ongi BIM, kuigi meile tundus, et me erilised BIMi spetsialistid ei ole. BIMi puhul on eelkõige vaja projekti koordinaatorit, et kõik asjad omavahel kokku läheks. Kui me räägime projekteerimisest, siis osapooled peavad 3D mudelite puhul esmalt mängureeglid kokku leppima.“
Teet Targa sõnul sai väliseksperte kaasanud teadlikust tellijast suurkontsern väga hästi aru, mida on vaja teha ning oli selle teenuse eest nõus ka maksma, sest teadis, et projekteerimiselt kokkuhoidmisel võib ehitus hilisemas faasis juba oluliselt kallimaks minna.
„Projekteerimise faasis läheb BIMis küll aega rohkem, kuid küsimus on pigem selles, kas tööprojektide käigus peaks tegelema lõppseadmete valimisega,“ ütles Kaitis Väär. „Kas me võiks ehituse staadiumite jaotuse hoopis ringi mõelda? Lõõtsa 12 näitel teadis tellija väga täpselt, mida tahtis ning see aitas projektiga hästi edasi minna.“
BIMi rakendamise miinustest tõi Rauno Rausk välja hilises faasis tehtavate muudatuste tegemise, sest BIMi puhul tehakse projekteerimises väga suur osa tööst juba ette ära. Teet Tark tõi välja kaks peamist probleemi, milleks oli mudelite loomisel liigne rõhumine ilule ning tehniliste seadmete 3D mudelite puudumine, et neid ei saa projektidesse sel põhjusel sisse panna. „Osades projektides on sellised seadmed, mida siin meie turul polegi olemas, sest neid oli hea lihtne projekti sisse panna,“ lisas Teet Tark.
AS Technopolis Ülemiste tellitud Lõõtsa 12 büroohoone kogemuslugu lahkasid konverentsil Nordecon AS projektijuht Rauno Rausk, Hevac OÜ juhataja Teet Tark ning Novarc Group AS juhatuse esimees Kaitis Väär. Vastuseid otsiti järgnevatele küsimustele: Kuidas mõjutab projekti käiku tark tellija? Kas projekteerija peab BIM-projektis tõesti rohkem tööd tegema? Miks on mudeli olemasolu oluline ehitajale? Mudel ehitusplatsil töömeeste käes - kas ma usun oma silmi?
BIMsummit Estonia on praktikult praktikule suunatud rahvusvaheline konverents, kus otsitakse reaalsetele probleemidele reaalseid lahendusi. BIMsummiti eesmärk on inspireerida Eesti peatöövõtjaid ja ehituse tellijaid läbi teiste praktikute kogemuse.
Seotud lood
Ehitusvaldkonnas leidub ohtralt töid, mis nõuavad spetsiaalseid teadmisi ja kogemusi, kuid on ka selliseid, millega saavad hea tahtmise ja soovi korral hakkama kõik. Värvimine ongi just üks neist ettevõtmistest, kus vaja pealehakkamist ning töökat kätepaari, kvaliteetseid värve, häid maalritarbeid ning õigeid töövõtteid.