Miks eelistada maksimaalselt energiatõhusat kodu juba täna?

Kui hetkel kehtivad ehitistele C-klassi energiatõhususe miinimumnõuded ning turule on jõudnud B-klassi energianõuetele vastavad korterid ja äripinnad, siis 2021. aastaks peavad kõik uusehitised vastama liginullenergiahoonete nõuetele.

Madis Jäätma, Nõmmiku tee ridaelamute arendaja kinnitab, et kehtestatavad nõuded eeldavad arendajatelt ajaga kaasaskäimist. Samuti muutuvad ka ostjad üha teadlikumaks – omaniku jaoks on üha olulisem, kui suureks kujunevad kodu ülalpidamiseks kuluvad igakuised püsikulud ning millised on arenduses kasutatud sisekujunduslikud, ruumilised ja tehnoloogilised lahendused. „Tavamajaga võrreldes kulutab uus energiatõhus arendus 49 kWh/m²a, samas kui B-klassi hoone puhul on kulu kuni 120 kWh/m²a ning C-klassi hoone puhul kuni 160 kWh/m²a – vahe on märgatav ning pole mingit mõtet osta endale kodu, mis juba mõne aasta pärast ei vasta nõuetele,“ toob Jäätma näite, miks tasub juba täna eelistada liginullenergiatõhusat hoonet.

Ridaelamu, mis toodab elektrit kohapeal

Kel soov privaatsuse järele, kuid tahtmine elada linnalähedases piirkonnas, sel tasub kiigata näiteks Nõmmiku Kodu suunas. Nagu öeldud, valmivad juba algaval aastal sealses piirkonnas kaks 6 boksiga liginullenergianõuetele vastavat ridamaja.

„143 m² üldpinnaga ridaelamuboksist moodustab reaalset elamispinda 112 m². Ruumid paiknevad läbi kahe korruse, olemas on lisaks vannitoale ka saun, privaatne terrass ning iga ridaelamuboksi juurde kuulub tasuta kaks parkimiskohta. Ridamaja taga paikneb ühine mahukas hoov, ligidal asuvad nii rongijaam kui ka bussipeatus. Olemas on püsiühendus linnaga, mugav teedevõrk ning LED-valgustus.

„Tegemist on liginullenergia nõuetele vastava elamuga, mille seinad on mitmekihilise karkasslahendusega, majja on paigaldatud efektiivne soojusvahetusega ventilatsioon ning hoone katusel asub 22 kW päikeseelektrijaam, mis toodab elanikele kohapeal elektrit. Tegemist on tänasel päeval Eestis üsna ainulaadse energiatõhusa arendusega, millelaadset teist veel pole,“ kinnitab Madis Jäätma.

Nagu öeldud, on ridaelamus lokaalne energiatootmine, mis tähendab seda, et suvel majandatakse ära oma elektriga ning toodetakse ka ülejääk, mis müüakse elektrivõrku. Pimedal talvisel ajal tuleb vaid juurde osta. Elamut köetakse Jaapani kaasaegseima Daikin õhk-vesi soojuspumbaga, mis on sobilik just meie põhjamaisesse kliimasse ning töötab ka –25kraadise temperatuuri puhul. Majal on passiivmaja sertifikaadiga soojustagastusega ventilatsiooniseade, mille efektiivsus ulatub pea 90%-ni.

Räägi kaasa oma kodu kujundamisel

Esimene ridamaja on planeeritud valmima kevadtalvel 2017 ning huvilistel on võimalik sinna juba praegu endale kodu broneerida. Teine ridaelamu peaks valmima aga sügistalvel 2017 ning broneerimisega alustatakse juba suvel. Tulevased koduomanikud saavad kaasa rääkida ka oma kodu sisekujunduse teemal – tegemist on nn võtmed kätte projektiga, kus kliendil on võimalik valida oma kodu igasse ruumi just talle sobivad põranda-, seina- ning sisekujundusmaterjalid.

Uusi ridaelamubokse ümbritseb kaunis loodus, uus väljaehitatud tänav, LED–valgustus, kergliiklustee, 700 meetri kaugusel asub rongijaam. Tallinna piirist asutakse vaid kiviviske kaugusel ning Pääsküla matkarajad asuvad siinsamas mugavas läheduses.

„Tegu on pereelamuga, kuhu mahub ideaalselt ära 2–3 lapsega perekond. Soovime pakkuda linnainimesele sobilikke mugavusi, kuid säilitada samas eramule omase privaatsuse. Arendusprojektis on kaks ridamaja, milles mõlemal 6 boksi ning lisaks 3 ühepere-elamukrunti,“ on Jäätma sõnul tegemist kvaliteetarendusprojektiga, mis vaatab tulevikku.

www.nõmmiku.ee

Jarek Kurnitski, Teadmistepõhise ehituse tippkeskuse juht

Hoonete energiatõhusus on teinud läbi kiire arengu, mida on oluliselt mõjutanud 2008. aastal kehtima hakanud summaarsel energiakasutusel ehk energiatõhususarvul põhinev metoodika.

Liginullenergianõuded vastavad energiamärgise A-klassile, mis tähendab energiatõhususe parandamist kahe klassi võrra võrreldes praegu kehtivate C-klassile vastavate miinimumnõuetega. Majaomanikele tähendavad juba praegused nõuded soojustagastusega ventilatsiooni kasutamist ning suhteliselt hästi soojustatud välispiirdeid, samuti efektiivsete soojusallikate kasutamist. Edaspidi tuleb B-klassi saavutamiseks pöörata suuremat tähelepanu majade soojustamisele, mis tavapäraste soojustusmaterjalide puhul tähendab soojustuskihi paksuse kasvatamist praeguselt ca 250 mm pealt 350 mm peale. Abi on ka kompaktsemast arhitektuurist ning üleliia suurte klaaspindade vältimisest.

Oluline on kasutada kvaliteetseid kolmekordse klaaspaketiga aknaid ning pöörata tähelepanu külmasildade vältimisele. Ventilatsiooniseadmed peavad olema võimalikult hea soojustagastuse kasuteguriga ning soojusallikatest on võimalik endiselt kasutada maasoojuspumpa, õhk-vesi-soojuspumpa, gaasi- või pelletikatelt ning võimalusel ka kaugkütet. Tulevikus tuleb A-klassile üleminekuks lisada majadele ka lokaalse taastuvenergia tootmine ehk päikeseelektri süsteem. Juba praegu on teatud lahenduste puhul mõistlik kasutada vee soojendamiseks päikesekollektoreid. Energiatõhususe parandamine teeb ehitamise veidi keerulisemaks, kuid hoolika projekteerimise korral on võimalik hoida ehitusmaksumus kontrolli all ning lõpptulemusena saavutatakse oluliselt väiksemad energiakulud.

Kristjan Karming, SigmaSystems OÜ

Nõmmiku 7 arendus on tänases turusituatsioonis tulevikkuvaatav lahendus – enamik arendajaid praegu siiski päikeseelektrijaama rajamiseks lisainvesteeringut tegema ei kipu.

Teatavasti ei tohi liginullenergiahoone energiatõhusus ületada 50 kWh/m² aastas. Nõmmiku 7 on energiatõhususarv 48,8 kWh/m² aastas.

Antud tulemuse saamiseks oli vaja projekteerida päikeseelektri jaam, mis toodaks aastas vähemalt 20 000 kWh energiat. Kuna Eesti tingimustes toodab iga 1 kWp installeeritud PV võimsust umbes 900–1000 kWh energiat aastas, siis lihtsa arvutuse järgi on vajalik võimsus veidi üle 22 kWp.

Jaama projekteerides jäime antud arvude juurde, kuid kuna katusele jääb veel piisavalt vaba ruumi ja arendaja plaanib tulevikus paneele juurde panna, arvestasime elektrivõrguga liitumisel juba suurema liitumisvõimsusega ja välja saab ehitatud 40 kW tootmisvõimsusega PV jaam kahe 20 kW inverteriga, millele liidetakse esimeses faasis 86 tk 260 Wp paneeli.

Paigaldame Horvaatia tootjatehase Solvis päikesepaneele. Tehase tootmisvõimsus on 90 MW ja paneelid tehnoloogiliselt maailmas tipptasemel.

Sellest suvest on valikus uus SV60-260-270Wp polükristallpaneelide põlvkond, mille efektiivsus on kuni 16,5 %. See on keskmises hinnaklassis olevate paneelide puhul väga hea näitaja. Katusekinnitussüsteemi valikul sai määravaks asjaolu, et tuleks vältida katusekatet läbivaid kinnituslahendusi.

Väikese kaldega katusel on iga läbiviik potentsiaalne läbijooksu koht. Seega jäi valik ballastiga süsteemi kasuks. Inverteritest oleme valinud Austria tehase Fronius mudelid Symo 20.0-3-M.

Uuri energiatõhusa ridaelamu kohta lähemalt arenduse projektilehelt www.nõmmiku.ee.