Bauschmidt valmistas Eesti esimese söepuidust fassaadi

Yakisugi tehnika Eestisse tooja ja populariseerija, Eesti Puitmajaliidu ja arhitektuuribüroo TEMPT juhatuse liige Mihkel Urmet kinnitas, et eestlase jaoks tavapäratu tehnika sobib väga hästi meie keskkonda, kirjutas Puitmajaliit.

"Must soliidne välimus sulab kokku Eesti loodusega ja jätab hooned väärika välimusega. Kuid asi pole vaid välimuses -- jaapanlased leiutasid tehnika puht praktilistel eesmärkidel, et puit ei mädaneks ja peaks vastu kõigile ilmadele. Kahjurid ei tunne süsiniku vastu huvi ning praktiliselt on võimalik tekitada igaveselt kestev puit,“ sõnas Urmet.

Yakisugi ehk Shou-Sugi-Ban on juba sajandeid vana Jaapani puidu pinna söestamise tehnika, arvatavasti on see maailma vanim puidu kaitsmise viis. Jaapanis kasutatakse yakisugi tegemiseks põhiliselt seedripuidust laudu, Eestis lehist, kuuske või mändi. 

Yakisugi tehnikas viimistletud laudu kasutatakse peamiselt hoonete fassaadidel. Traditsiooniliselt on Eestis söestatud puitu puidust aiapostid jm maapinnaga kokku puutuvad puitkonstruktsioonide rajamisel, et takistada mädanemist ja seente ning puidukahjurite levikut. Yakisugi on kogunud populaarsust Jaapanis, USA-s ja Euroopas, sest arhitektid-disainerid on selle naturaalse tehnika taasavastanud.

 „Koostöös Puitmajaklastriga kutsusime eelmisel aastal Eestisse külla Jaapani ühe omapäraseima arhitekti ja professori,elava legendi Terunobu Fujimori. Temaga koos viisime läbi yakisugi tehnika töötoa ja loengud selle omapärase puidu viimistlemise tehnika tundma õppimiseks,“ valgustas Urmet omapärase stiili kodumaale toomist.

Urmet lisas: „Hea meel on näha, et eelmisel aastal korraldatud seminar on saanud nüüd omapärase ja kvaliteetse tulemi, mis oma erilisusega jääb kindlasti linnapildis silma ning lisab erakordse puidukasutusega tugeva väärtuse kohalikku elukeskkonda.“

Arhitektuuribüroo TEMPT töötas pärast Nordic Houses KT-ga peetud seminari välja ka tehasemaja yakisugi kontseptsiooni.