Riiklike üürimajade mõttekus kahtluse all

Eesmärk on kirjeldada seni Oviiri poolt välja pakutud meetmete tugevusi ja nõrkusi, analüüsida väljatöötatud meetmete paketi rakendusvõimalusi erineva võimekusega tõmbekeskustes ning saada ekspertarvamus, kuidas peaks riik üürimajade ehitamise plaani toetama.

Praegu on riik ühe meetmetena välja toonud otsetoetuse andmise kohalikele omavalitsustele, mille eest omavalitsuses saavad ise üürimajad ja sellega kaasneva infrastruktuuri välja ehitada. Teine meede näeb ette soodustingimustel üürimajade ehitamise rahastamist ja kolmas meede maa eraldamist omavalitsustele.

Töö selgitab välja missugune neist kolmest meetmest on kõige tõhusam ja pakkuma välja kombinatsioone, mille rakendamine annaks parima võimaliku tulemuse erineva võimekusega tõmbekeskustes. Lisaks oodatakse hankelt üürimajade rajamise eeldatavate kulude analüüsi, sealhulgas tuleks välja selgitada võimalused erasektori kaasamiseks.

Viimase ülesandena peab hanke võitja analüüsima sektori edaspidise arengu perspektiive ja võimalusi avalikku huvi teeniva elamufondi haldamiseks läbi üürielamuportfelli riigi äriühingu või riikliku investeerimisfondi.

Töö tulemiseks peab olema hästi argumenteeritud lõppraport, mille alusel on võimalik rahastamisvahendeid rakendada ja riiklikke tegevusi ellu viima asuda.

Koos olemasoleva statistika ja uuringutega peab tellitava töö raames valmiv aruanne aitama teha vajalikke majanduspoliitilisi järeldusi ning võimaldama teha pikemaajalisi prognoose üürielamute rajamise mõjust erineva tasandi tõmbekeskuste majandus- ja elukeskkonnale.

Perioodil 2017-2020 on riigieelarvesse planeeritud kokku 17,5 miljonit eurot üürielamute rajamise toetamiseks.