Riigikogus arutlusel olev riigihangete seadusemuudatus võib tuua võlgu olevad firmad taas pakkumiste laua taha. Ettevõtjaid muudatust lõpuni heaks ei kiida.
- Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson. Foto: Erik Prozes
Kui praegu ei tohi hanke väljakuulutamise ja lepingu sõlmimise päeval maksuvõlglane olla, siis muudatusega koos peaks riigihangete seadusesse tulema punkt, mille järgi saavad ettevõtjad heastada oma varasemad probleemid ning hanke võidu korral ka võlad lunastada, kirjutab Äripäev.
Eesti peab muutma riigihangete seadust vastavalt Euroopa Liidu reeglitele.
Eesti Ehitusettevõtete Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul oleksid ettevõtjad soovinud seadusesse ooteaega, mille jooksul saaks pakkuja ennast tõestada, et tellijal oleks võimalik veenduda, kas pakkuja on käitumismustrit muutnud.
Samuti oleksid ettevõtjad soovinud nn heastamise meetmete hindamist. Hindamisel peaks rahandusministeeriumi määratud kolmas osapool kontrollima, kas võlgu olev ettevõte on suuteline võlgadest vabanema, toestab kolmas osapool, mitte hankija, vaid pigem keegi, kelle on rahandusministeerium määranud. „Praegu on see hankijate kohustus ja neil on seda keeruline hinnata, kas heastamise meetmed on piisavad ja võimalikud - liiga palju on subjektiivsust,“ selgitas Peterson.
Loe kavandatavast seadusemuudatusest pikemalt
Äripäevast. Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.