Vahe eraisikuna või ettevõtjana üürileandjaks olemises seisneb eeskätt maksustamises. Eraisikuna eluruumi üürileandmisel tuleb üüritulult tasuda jooksvalt tulumaks. Eraisik ei saa maksustamisele kuuluvast tulust maha arvata väljaüüritavale elamispinnale tehtud kulutusi, näiteks remondikulusid, maamaksu, kindlustust, maakleritasu.
Vaata lisaks
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “
Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.
Eraisikute maksustamine on muutunud
Riik, st maksuamet ja rahandusministeerium on väljendanud valmidust üüritulu maksustamist muuta. Nüüdseks on vastu võetud tulumaksuseaduse muudatus, mis näeb ette üüritulu maksustamine 80% ulatuses. See tähendab, et kogu üüritulu tulumaksumäär on 16%.
Tegemist on kosmeetilise muudatusega, mil reaalset mõju üürileandjatele ja nende maksukoormusele ei ole. Seda põhjusel, et üürileandja üüripinnaga seonduvad kulud võivad üsna lihtsalt ületada maksuleevendusena pakutavat summat. See omakorda tähendab et muudatusi üüriturul see seadusemuudatus endaga kaasa ei too.
Ettevõttete investeeringud on tulumaksust vabastatud
Ettevõttena korterit üürile andes tuleb maksud maksta alles seejärel, kui raha võetakse ettevõttest välja eraisiku tarbimisse. See tähendab, et üüritulu saab ettevõte ja üüripinnaga seonduvad kulud alates remondist kuni maamaksuni katab samuti ettevõte.
Kui kulude katmise järel midagi peaks üle jääma, saab selle välja maksta palgana või ettevõtte osanikule dividendidena. Alles eraisikule väljamaksmise juures tuleb mängu tulumaks.
Erisused on olulised vara müümisel
Tulumaksuküsimus tuleb täiendavalt mängu vara müümisel. Üürikorter ei ole inimese enda peamine eluase. Seetõttu tuleb üürikorteri müümisel tasuda tulumaks müügihinna ja soetusmaksumuse vahelt. Mingeid maksuerandeid ega -vabastusi üürikorteri müümisel tulumaksu osas ei ole.
Maksueelis on väga oluline, see paneb kindlasti soovitama üüriäri ajada läbi ettevõtte.
Seotud lood
Üürilepingu sõlmimisel seisab üürileandja küsimuse ees, kas sõlmida üürnikuga tähtajaline või tähtajatu leping. Üürileandja seisukohalt võttes ei ole tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu puhul väga olulist majanduslikku vahet, miks kindlasti peaks ühte teisele eelistama. Pigem võiks üürileandja siin lähtuda üürniku soovist.
Üürniku leidmiseks maakleriteenuse kasutamise mõistlikkus sõltub väga palju üürileandmise hetke turukonjunktuurist. Kui üüriturul on suur nõudlus ja üürikortereid on pigem puudu – nagu näiteks enamasti iga aasta augustis-septembris – pole liiga suurt mõtet kinnisvaramaaklerit palgata.
Üürileandmiseks sobilikku korterit otsides tuleb otsustada, kas soetada pigem suurem või väiksem elamispind. Väikeste ja väiksema tubade arvuga korterite likviidsus on üüriturul enamasti kõrgem. See tähendab, et väiksemaid kortereid on tavapäraselt võimalik kiiremini üürile anda.
Maksimaalset lubatud viivise suurust ükski seadus otseselt ei sätesta. Küll võib isik, kellelt nõutakse ebamõistlikult suure viivise tasumist, nõuda viivise vähendamist. Viivise vähendamise nõudmine käib kohtu kaudu.
Riias püüab pilke arhitekt Wilhelm Ludwig Bockslaffi loodud juugendstiilis kortermaja, mille renoveerimisel kasutati
bauroc RENOVE plaate. Väljapaistva Riia arhitekti Wilhelm Ludwig Bockslaffi tööde hulgas on 30 mitmekorruselist elu- ja ühiskondlikku hoonet ning mitmeid tööstushooneid. Peaaegu iga tema projekt on omal moel unikaalne, nii ka Riia kesklinnas aadressil Lienes 7 asuv kortermaja.