Helsingi-Tallinn tunnelile otsitakse reaalseid lahendusi

„Tallinn on täna selgelt suurte muutuste äärel. Arhitektide huvi on analüüsida kuidas hakkavad nii

mahukad infrastruktuuriprojektid nagu Rail Baltica ja Talsinki tunnel meie linnakeskkonda mõjutama. Kuidas planeerida suuri tehnilisi võrgustikke viisil, et nende positiivne mõju oleks kättesaadav võimalikult paljudele eestimaalastele ja negatiivne mõju elukeskkonnale viidud miinimumini,“ rääkis Eesti Arhitektide Liidu president Indrek Allmann.

„Kuigi tunneli valmimine on täna veel idee tasandil – ei MKM ega linn pole soovinud seda teemat  põhjalikumalt kommenteerida – annab projektis oluliste lahenduste visualiseerimine võimaluse arutelu tekitamiseks,“ märkis Allmann. „Eeluuringu kohaselt võiks tunnel valmida juba aastatel 2030-2035, mis mahuka eeltöö vajadust arvestades ei ole tegelikult kaugel.“

 

 

„Töötoas tuleb kõne alla hulk olulisi teemaid, millest ei ole täna veel avalikkuses palju juttu olnud,“ sõnas Eesti Arhitektide Liidu asepresident ja töötoa üks eestvedajaid Aet Ader.

„Näiteks tahame pakkuda vastuseid küsimustele – kus saab olema tunneli asukoht ja selle suue? Kuidas on tunnelit kõige mõistlikum ühendada oluliste infrastruktuuri punkidega nagu Rail Baltica ja kohalik ühistransport? Millises Tallinna piirkonnas hakkaks elama lisanduv elanikkond? Millist mõju avaldavad mööduvad trassid tänastele elurajoonidele, näiteks Viimsis, mis on kõige tõenäolisem tunneli väljumiskoht Eesti poolel? Kuidas areneb edasi sõlmpunkt Ülemiste jaama ümbruses? Kuhu suunas nihkub Tallinna kesklinn?“

„Võimalikult tõetruude stsenaariumide kokkupanek annab inimestele võimaluse juba varakult neid puudutavate teemade üle arutlemiseks,“ sõnas Aet Ader. „Tihti räägitakse tunnelist kui objektist, kuid arhitektide oskuseks on läbi mõelda ja visualiseerida kaksiklinnaga kaasnev linnaruumiline mõju.“

Töötoast võtab osa 20 arhitekti Eestist ja Soomest. Lahenduste leidmisel kasutatakse erinevaid arhitektide tööriistu – simulatsiooniprogrammidest visuaalsete materjalideni.

Eestist osalevad: Stuudio Tallinn, Sweco Projekt, Architektuuribüroo Pluss, Yoko Alender & Raul Kalvo ühismeeskond, Novarc Group. Soomest: Architects Rudanko + Kankkunen, Studio Puisto, Futudesign, Kaleidoscope, LUO Architects.

Töötuba korraldab Eesti Arhitektide Liit koostöös rühmitusega Uusi Kaupunki. Uusi Kaupunki on kaheksast Soome arhitektuuribüroost koosnev rühm, mis viib ka Soomes läbi linnaplaneerimise töötubasid. Partneriteks on veel Soome Arhitektide Liit, Soome Arhitektuurikeskus ning Tallinna Arhitektuuribiennaal 2015.