Ehituskonsortsiumite kaudu tehakse suuri asju

Käesoleval aastal rajab Ehitustrust konsortsiumis Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS-ga Tartu südalinna vana kaubamaja kohale uut multifunktsionaalset keskust, eelmisel aastal sai Maru Ehitus AS-iga konsortsiumis valmis Päästeameti ja Häirekeksuse Tartu ühishoone. Kuidas need partnerid välja kujunevad, kellega koostööd teha? „Esmalt peab olema isiklikul tasemel sobivus või mingil muul moel eelnev kontakt, see on selge. Kuid see veel ei määra lõplikult, võimaliku koostöö käivitavad siiski ühised huvid ja vastastikune sobivus töökultuuri ja arusaamade osas,” vastab Ehitustrust juhatuse liige Kaido Somelar.

Ka populaarse sõnastuse, et mõtlema peab suurelt, ent suurusehullustust ei tohi ligi lasta, suudab Somelar seostada koostöölise põhimõttega. „See kuidas me oleme suuri projekte käsitlenud, toetub koostööpartneritele, mitte ainult oma egole. Ehitustrust suudab ehitame ka suuri asju, aga seda koos koostööpartneritega, me oskame vastutust, töid, tulusid ja kulusid jagada.”

Ta toob näiteks, et aktsiaselts Maru Ehitusega suudeti edukalt tööd teha, kuna Maru poolt tuli konsortsiumi tootmise, metalli- ja betoonitööde hea pädevus, Ehitustrust lisas kaubanduse ja avaliku sektori hoonete rajamise sügavama kogemuse. Üks oluline aspekt konsortsiumis toimiva töödejaotuse juures on veel see, kuidas on meeskonna vastutus komplekteeritud. Siin on Somelari sõnul parim lahendus see, kui on mitmest osalejast moodustatud üks, küll kindla struktuuri- ja tööjaotusega meeskond, ent mille juures vastutus on võrdne. „Konsortsiumi idee ei tähenda, et üks ettevõte vastutaks näiteks betoonitööde, teine viimistluse eest. Kõik vastutavad kõige eest ja lahendavad probleemid ja jagavad kasumid ühiselt,” märgib Somelar.

Siin valitsevad paljude ettevõtete seas ka mitmed hirmud - kuidas siis üksteisele nahka üle kõrvade ei tõmmata ega tekki liialt enda poole tirita. „Selle saab ära nii kui vaatad ausalt silma ja ausalt ka käitud. Kui on plaanis edaspidi ka ehitussektoris tegutseda ja teistega koostööd teha, on see tegelikult ainus võimalus.”

Töö tark planeerimine

„Koostöö nõuab tarka planeerimist ja küsimuste läbimõtlemist, näiteks kuidas käsitleda ehitusprotsessiks vajaliku info liikumist, on see meilipõhine, toimub see mingis keskkonnas,” sõnastab Somelar ja ütleb et Ehitustrustis on põhimõtteline otsus mudelprojekteerimise kasutamise osas tehtud, vaid konkreetsete valikute osas käivad veel arutelud ja katsetused. „BIM eesmärk on muu hulgas ka see, et inimesed ei peaks tegema rumalat tööd: ehituse projektijuht ei pea näiteks parandama kellegi pisivigu, vaid nendele juhib tähelepanu programm – tehakse viga, projekt läheb punaseks,” selgitab Somelar. Terviklik süsteem infohaldamisest ja selle liikumisest aitab konsortsiumi puhul võimalike valearusaamasid ja väärtõlgendusi ära hoida.

Ehitustrust tegemistest rääkides ütleb Somelar veel, et oma ettevõtte ressurssi peab suutma niipalju toetada, et see töötaks maksimumi lähedal. „See töö on kõrvalt vaadates inimestepõhine, olulised märksõnad on meeskond, usaldus, motiveeritus. Need kõlavad lihtsate ja natuke ärakulunud sõnadena, aga kui meeskonna motiveeritus ja koostöötahe mingil põhjusel kaob, saad seda kohe tundma. See on oluline.”

Ehitustrust AS meeskond koosneb umbes 20 töötajast, mis on Somelari sõnul suhteliselt ideaalne suurus, et Lõuna-Eestis parimate hulgas olla ning põhiklientidele ka mujale Eestisse ehitada. 2013. oli ettevõtte käive pea 8 miljonit, eelmisel aastal juba 14 ning kolme-nelja aasta plaan on Somelari sõnul kasvatada müüginumbrid 30-40 miljonini. „Kuid peatähtsad pole mitte ühe-kahe aasta arvud, vaid hea meeskond ja usaldusväärsed suhted nii firmasiseselt kui ka partnerite ja alltöövõtjatega,” kinnitab Somelar.