Eestis jõuab investeerimispankur Joakim Heleniuse septembrikuisel “Äriplaanil” kaitstud Tallinna ja Helsingit ühendava raudteetunneli idee uudistesse võrdlemisi tihti, Soome meediast aga tuleb sellesisulisi sõnavõtte tikutulega otsida, kirjutab tänases Äripäevas Soome ajakirjanik ja tõlkija Terhi Pääskylä-Malmström.
Järgneb Terhi Pääskylä-Malmströmi arvamus.
Viimati peatuti tunneli teemal läinud aasta lõpus Helsingin Sanomate arvamusveergudel. Teema algatas Pekka Haavisto, Soome riigiraudtee endine juht, kes pidas tunnelit vajalikuks ja esitas oma arvamuse toeks mitmekülgseid põhjendusi. Järgnes lühike arutelu, millest võtsid osa peamiselt tunneli pooldajad. Peagi teema hääbus ja pole uuesti päevakorrale kerkinud, isegi mitte pärast soomlasest Heleniuse mõne nädala tagust esinemist.
Talsingi tunnelist on teispool lahte aktuaalsem Helsingi läänepiiri taha Espoosse ehitatav, ülejärgmisel sügisel kasutusse võetav läänemetroo ning vahetult enne seda avatav rongiühendus Helsingi lennujaamaga. Uudised räägivad ka Helsingi südalinna kavandatud maa-alusesest nn Pisarrajast, mille ehitamine veel küll kohe ei alga, aga mille õilis eesmärk on lähema paarikümne aasta vältel osa ülekoormatud pearaudteejaama liiklusest maa alla suunata ja nõnda terve riigi rongiliikluse sujuvusele kaasa aidata. Võiks aga küsida, et kui juba ehitatakse, miks mitte ka Tallinnani.
Aga kust peaks tulema raha? Küsimus on pigem selles, kuhu olemasolev raha suunata – ja soome rahvatarkuses, mille järgi tasub alati oma ninaotsast kaugemale vaadata.
Euroopa Liidus 2015. aastast kehtima hakkav väävlidirektiiv läheb Soomele kalliks. Arvestuse järgi võib selle maksumus küündida kuni miljardi euroni aastas. Tunneli maksumuseks pakub üks allikas paar miljardit eurot, teine koguni seitse. Kuid kumb on pikas perspektiivis targem: kas maksta hirmus suur summa sama hästi kui mitte millegi eest ja jätkata keskkonna ülekoormamist vanal viisil või vähendada heitgaaside kogust ja investeerida tunnelisse, mis võib ennast ära tasuda juba mõne aastaga. Nagunii ei hakata tunnelit kohe homme kaevama. Tehnika arenedes leiutatakse pidevalt ka kokkuhoidlikumaid ehitusviise.
Pikkuselt maailma teine, 120kilomeetrine Päijänne tunnel asub Soomes. Seda lugu kirjutades olen ma joonud teed, mis on keedetud mööda sedasama tunnelit mu Helsingi kodus asuvasse teekannu jõudnud veest. Kõige lühema variandi järgi ehitades oleks Talsingi tunnel minu kraanivee teekonnast üle poole lühem.
Kui tahame, siis ka suudame. Nii võib ka Talsingi tunnelist saada meie ühine tegelikkus ja argipäev. Kuidas kaksiklinn tunneli rajamise järel areneb, on juba teine jutt.
Loe täispikka arvamuslugu 29. oktoobri Äripäevast.
Autor: Ehitusuudised.ee toimetus
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.