10. oktoobril avatava liiklussõlme tunnelite ehitamine oli mastaapsust arvestades esmakordne kogemus nii ehitajatele kui ka projekteerijatele.
Tunneli ehituse tehnoloogilist lahendust selgitas Merko Ehitus Eesti projektijuht Tiit Joosti: „Esmalt ehitasime tunneli põhjaaluse drenaažkihi, seejärel tehnoloogilise tööbetooni, mispeale rajasime hüdroisolatsiooni ning betoonkonstruktsioonid. Tunnel ise on alt, pealt ja külgedelt täielikult hüdroisolatsiooniga kaetud, selle külgedel on drenaažmatid, et tunnel ei häiriks piirkonna normaalset veetsirkulatsiooni – vesi liigub tunnelini, läbib drenaažmati, läheb tunneli alt läbi ja ühendatud anumate põhimõttel tõuseb teiselt poolt uuesti alt ülesse.“
Tunneli ehitusel rajati pinnavee alandamiseks kuni 17 meetri pikkuste sulundseina elementidega piiratud ehitussüvend ning vee eemaldamiseks kasutati sukelpumpasid ja nõelfiltreid, mis liivast püsivalt vett välja imesid.
Vee pealetung nii alt kui ülevalt jätkub ka valmis tunneli puhul ning sajuvee ja lume sulamisel tekkiva vee kogumiseks restkaevudesse on teekatend rajatud põik- ja pikikalletega restkaevude suunas, mis on ühendatud sajuveekanalisatsiooniga. Sealt suunatakse vesi maa-aluste sademeveekanalisatsiooni torustike ja Kadrioru parki rajatud avatud betoonkanalite kaudu isevoolselt merre.
Ohutuse tagamiseks jälgib olukorda tunnelis elektrooniline ohutussüsteem, mis tuvastab koheselt ohtliku olukorra – tulekahju, avarii või muu probleem ning reguleerib olukorda elektrooniliste muutuvteabega liiklusmärkide abil. Seejärel kontrollib süsteemi jälgiv inimene videosalvestuse pealt reaalset olukorda ning otsustab, kas tunnel sulgeda. Inimeste ohutuse tagamise eesmärgil on tunnelitel vahekäigud, mis paiknevad üksteisest vähem kui 90 meetri kaugusel ning on varustatud tuletõkkeustega.Lisaks on tunnelil suitsueemaldussüsteem.
Tunnelites on suitsueemaldusventilaatorid, mis käivitatakse õnnetuse korral kohale saabunud päästetööde juhi poolt, samuti on inimestele loodud evakuatsiooniteed, mis on tähistatud valgustitega ja juhivad inimesed ühest kehandist teise ning tunnelist välja.
Jalakäijate ja teiste kergliiklejatele mõeldud tunnelite kaudu saab sõiduteed ületamata liigelda Järvevana tee – Veerenni tänava ning Järvevana tee – Filtri tee ja Tehnika tänava suunal. Järvevana kergliiklustee ühendab omavahel Järve terviseraja ning Haabersti kergliiklusteede võrgustiku Tartu maantee suunaga. Tehnika tänava kergliiklusteed tagavad ühenduse kesklinnaga nii Veerenni tänava kui Bussijaama suunal.
Seotud lood
Täna avati Tallinnas Ülemiste liiklussõlm, mis on üks viimase aja mahukamaid ja keerukamaid ehitusobjekte. Objekti maksumuseks kujunes 99,2 miljonit eurot. Vaata fotosid liiklussõlme avamisest.
Homme annab Merko juhitud konsortsium tellijale üle Eesti ühe keerukaima terviklikult lahendatud infraprojekti, Ülemiste liiklussõlme. Liiklussõlm hõlmab 680meetrist sõiduteetunnelit, kolme kergliiklustunnelit ja 150meetrist viadukti.
Pärast Koidula piiripunkti suurprojekti jõuab sel nädalal lõpule järgmine viimaste aastate üks suurimaid infraprojekte - Ülemiste liiklussõlm, mille teostamiseks tehti tööd Ülemiste järvest kuni mereni ulatuvate veekanalitega.
Ülemiste liiklussõlme ehitusobjekt on viimase aja üks ajaliselt pikim ehitusprojekt. Ehitusuudised.ee toob välja, kui palju ja mida kulus ehitusobjekti valmimiseks.
Auto parkimine ei pea olema keeruline ja aeganõudev protsess. Entringo pakub sujuvat ja mugavat parkimiskogemust, mis garanteerib kiire läbipääsu parklasse. Entringo on Hansabi välja töötatud piletivaba parkimis- ja läbipääsusüsteem, mis võimaldab kliendil parkimisalale pääseda ilma füüsilisel kujul piletit omamata. Süsteemi on sisse ehitatud numbrituvastus, mis parkimisloaga numbrimärki tuvastades automaatselt tõkkepuu avab. See võimaldab inimesel kiiresti ja takistusteta parkimisalale jõuda. Entringo lahendust saab kasutada ka läbipääsu kontrollimiseks. Seda on võimalik seadistada nii, et alale pääsevad vaid selleks volitatud isikud.