• 10.09.13, 08:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Intervjuu uue tulijaga: Soome ehitusgaselli plaanid Eestis

Eestisse laieneva Soome ettevõtte Graniittirakennus Kallio OY president ja tegevdirektor Keijo Haavikko ei ole päris Eesti-võõras inimene, kes tuleb siia vallutusplaanidega plats puhtaks lüüa.
Ta on Eestiga tugevalt seotud, sest tal on eestlasest abikaasa ning enda hinnangul saab ta küll eesti keelest aru, ent kõne puhul peab veel harjutama. Seega jätkame vestlust soome keeles.
Järgneb ehitusuudised.ee-le antud intervjuu Keijo Haavikkoga.
Miks otsustasite laieneda Eestisse just nüüd?Tegutseme kõikjal Soomes, samuti Põhja-Rootsis ning plaan on laieneda ja tegutseda kogu Läänemere piirkonnas. See tähendab ka laienemist Balti riikidesse ja parim võimalus sellega algust teha on Eestisse tulla.
Millised on Teie esimeste aastate plaanid?Viimased kolm aastat oleme Soomes kõvasti kasvanud. Selle aja jooksul oleme kasvatanud oma käivet 6 miljonilt eurolt 107 miljoni euroni. Lähima viie aasta puhul näeme samuti kasvuvõimalusi, sest soovime olla Eesti ehitusturul üks edukatest ettevõtetest, kes viib ellu Euroopa Liidu rahastatud INFRA-projekte. Tahame tuua Eesti turule ka meie ettevõtte kogemust ning töökultuuri.
Kui palju töötajaid plaanite esmalt värvata?Esimese sammuna oleme välja kuulutanud Eesti filiaali tegevjuhi konkursi. Pärast konkursi lõppu saame määratleda juba edasised plaanid. Tutvume lähemalt olukorraga ning seame vastavalt sellele tegevusplaani ja eesmärgid. Meie enda kogemuse näitel saan öelda, et kolm aastat tagasi oli meid kuus ja tänaseks on töötajate arv kasvanud 150-le.
Eesti filiaali hakkab kindlasti juhtima eestlane. Samuti kuulub ta sellega ettevõtte juhatusse. On võimalik, et Eesti meeskonnaga liitub ka keegi Soomest, ent juhtima hakkab kindlasti eestlane.
Kui suur on olnud praegune huvi Eesti tegevjuhi konkursi vastu?Huvilisi on olnud kümneid. Võib öelda, et meid on juba hästi vastu võetud.
Kes on Teie suurim konkurent Eestis?Ega meil Eestis üllatajaid ei ole. Need on samad, kes on ka siin Soomes - on Lemminkäinen, on YIT ja on Skanska. Peatöövõtjate hulgas üllatajaid meile ei ole. Eestisse laienemisel soovime leida kindlasti häid partnereid ja teha Eesti ettevõtetega koostööd.
Millised on teie esimeste aastate käibeprognoos?Meil on samad ootused nagu Rootsi puhul. Rootsis alustasime sel aastal ja seal prognoosime aastakäibeks 15 miljonit eurot. Usume, et ka Eesti puhul ei jää esimesel aastal see number alla 15 miljoni. Tuleme Eestisse selleks, et jääda pikemalt ja mitte kohe ära minna. Panustame ettevõtte pikaealisusele.
Olete kursis Soome ettevõtte Destia saatusega, kes lõpetas siin tegevuse pärast kaotust riigihangete vaidluses aastal 2009? Kuidas mõjutab see teie laienemisotsust?Olen kursis ja see on pisut teistmoodi ettevõte, sest see on riigiettevõte (Eestis on analoog riigiettevõte Eesti Teed AS - toim). Kindlasti mõjutab nende tegevust just nende omanike pool. Eestis lõpetamine ei jätnud kindlasti head jälge turule. Meie toimime hoopis teistmoodi.
Eestis on läinud paljud riigihanked vaidlusteed - see teid ei hirmuta?Ei, sugugi mitte. Menetlusliigid on meile tuttavad. Oleme kursis selle pakkumusvõistlusega.
Kui palju töötab Eesti ettevõttes inimesi järgmisel aastal?See sõltub sellest, kui palju saame tööd ja kui edukad oleme hangetes. Ei oska praegu täpselt vastata.
Eesti ettevõtluskultuur on sarnane Soome omale. Küll aga erineb Põhjamaade ettevõtluskultuur Läti ja Leedu omast. Kas Eestist saab hüppelaud?Jah, nii see on. Eesti saab olema esimeseks hüppeks. Aastast 2014 algavad ka europrojektid ning tahame siis juba kohal olla kogu Baltikumis.
Juhul, kui algab Rail Balticu ehitus, kas sel juhul kolite oma peakontoriga Eestisse?Nooh… (naerab - toim), see on veel kauge tulevik ja ei ole veel nii kaugele mõelnud. Meil on Soomeski palju tööd. Meil on palju partnereid, kellega koostööd teeme ja on võimalus, et tuleb keegi juurde, kellega saame koos ehitada. Jagame oma parimat kogemust kõikides Balti riikides.
Kui tuleb esimene hankevõit Eestis, siis kust eelistate osta ehitusmaterjale, Eestist või Soomest?Eestist! Olen kursis Eesti materjalitootjate tegemistega, kuna olen projekteerijana varem ka Eestisse tööd teinud. Tean, millised on head ja millised halvad materjalid.
Millise lisaväärtuse saate anda Eesti ehitusturule ning millest teised saavad õppida?Meie tegutsemisviis, juhtimine ja kultuur erinevad teistest ettevõtetest Soomeski. Soovime seda kultuuri kindlasti tuua ka Eestisse ja saada parimad töötajad. Soovime neid hoida, maksta väärilist palka. See on olnud meie edu võti Soomes ja samuti Rootsis. Olen kindel, et see toimib ka Eestis.
Millal saame teada Eesti filiaali tegevjuhi nime?Oktoobri alguses. 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 02.12.24, 07:00
Ehitusekspertiisi ja järelevalve teostamine säästab aega, närve ja rahakotti
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele