Nordecon rajas TTÜ-le ainulaadse testhoone

„Ehitajale oli TTÜ testhoone ehitus haruldaseks kogemuseks ja õppetunniks, kuna hoone ise on omalaadse prototüübina rajatud teadustöö eesmärgil, et seal edaspidi tehtavate uuringute ja katsete põhjal pakkuda tulevikus soodsamaid ja paremaid lahendusi hoonete ehituses laiemalt,“ ütles Nordecon Betoon OÜ juhatuse liige Toomas Toompuu.

„Kogu ehitusprotsessi käigus pöörati suurt tähelepanu kvaliteedi tagamisele. Töid võtsid vastu ja kontrollisid TTÜ poolt mitme teaduskonna vastavad insenerid – sellisel tasemel järelevalvet siinsel ehitusturul tavaliselt ei kohta,“ lisas Toompuu.

Toomas Toompuu sõnul vastab Tallinnas Mäepealse tn 3 asuv testhoone passiivmaja nõuetele – välispiirete soojapidavus, avatäited ja hoone õhutihedus  võimaldavad hoonet nimetada liginullenergia majaks.

Hoones on kasutusel väga erinevad tehnosüsteemid, mida saab eraldiseisvalt ja koostöös katsetada hoone kütmiseks ja jahutamiseks nagu näiteks maasoojuspump spiraal- ja horisontaalkollektoritega, õhk-vesi soojuspump ning õhk-õhk tüüpi soojuspump. Samuti on paigaldatud elektriküte, ventilatsiooni lisaküte koos kõrge soojustagastusega ventilatsiooniseadmega.

Hoone territooriumil asuvad katsetuse eesmärgil kahte tüüpi päikesepaneelid, millega soojendatakse tarbevett ning tarbeveest üle jäänud soojust kasutatakse hoone kütteks. Suvisel ajal suunatakse päikesekollektoritest tulev üleliigne soojus läbi maasoojuspumba pinnasesse, mis seal salvestub. 

Hoones toimib vabajahutus ehk siis on võimalik läbi jahutusseadme ka suvisel ajal tekitada olukord, kus pumbad peavad hoonet kütma ja sellisel viisil on võimalik aasta ringi pumpade tööd katsetada.

Kogu eriosade seadmestikku juhib selleks projekteeritud automaatika. Katsetuste eesmärgil on kõikide kütte- ja jahutusseadmete elektritarve eraldi arvestitega mõõdetav, et hinnata nende tasuvust ja kulu tarbijale.

Hoone üldehituse osas (välisseinad, katuslaed) on kasutatud erinevaid soojustusmaterjale ja konstruktiivseid lahendusi, et uurida välispiirete soojapidavust. Samuti on kasutatud erinevaid avatäiteid.

TTÜ testhoone ehitus ja projekteerimine algas septembris 2012. Tänavu märtsi keskel saavutati hoone põhivalmidus ning hooajalised välistööd lõpetati 15. maiks 2013.

„Kas keegi Eestis teab kuidas hakkavad välja nägema 7-9 aasta pärast ehitatavate liginullenergiahoonete tehnilised lahendused?," küsis TTÜ professor Targo Kalamees.

"Meie täiesti unikaalsesse liginullenergia testhoonesse võib neid vaatama tulla ja muidugi saavad meie teadurid ja ehitustudengid neid tehnilisi lahendusi ise proovida, uurida ja katsetada. Kindlasti ei ole kõik lahendused veel majanduslikult optimaalsed ega piisavalt töökindlad. Nende küsimustega tegelemiseks testhoone loodigi ning lahenduste leidmine järgnevatel aastatel on ka ülioluline, et vältida massiehituse vigu liginullenergiahoonete ehitamisele üle minnes," märkis Kalamees

„Testhoone taristu pakub 2012 aastal loodud TTÜ liginullenergiahoonete uurimisgrupile maailma tippudega võrdsed võimalused,“ rõhutab hoone valmimise tähtsust uurimisgrupi juht, professor Jarek Kurnitski. „Siiamaani oleme kogunud kriitilist massi, osalenud juhtivas rollis Euroopa liginullenergiahoonete tehniliste määratluste väljatöötamisel ning teinud mitmeid teoreetilisi uuringuid. Nüüd saame vajaliku katsebaasi, et ka rakendusuuringutega absoluutsesse maailma tippu sisse murda.“

Koos tehnosüsteemide ja teadusaparatuuriga ligi 620 000 eurot maksnud testhoone ehitamist on toetanud Riigi Kinnisvara AS (67 000 eurot), ülejäänud osa rahastas Tehnikaülikool. Testhoonesse tulevad juba mitmed rahastuse saanud uuringud, nagu näiteks SA Archimedese uuringud hoonete energiatõhususest ja ventilatsioonisüsteemidest koostöös Tartu Ülikooliga, Eesti Teadusfondi tippteadlase ja institutsionaalse toetuse liginullenergiahoonete uuringud ning Euroopa Regionaalarengufondi uuring ehituse jätkusuutlikkuse tõstmisest.