Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on sel aastal riik võtnud teravdatud tähelepanu alla seni topanud projektid. Kokku on keskkonnaprojektidele välja makstud 273 miljonit eurot.
Ministri sõnul on investeeringutoetuste väljamaksmises vähendatud bürokraatiat ja täpsustatud kontrollimehhanisme. "Suurprojektid, mis seisid vaidluste tõttu, on sel aastal lõpuks töösse jõudmas. Näiteks pikalt veninud Narva veemajanduse uuendamine toob korraliku joogivee 64 000 inimeseni," selgitas Pentus-Rosimannus.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on andnud lisaks veemajandusprojektidele üle 22 miljoni euro toetust ka 13 keskkonnaharidustaristu arendamisprojektile, millega ehitatakse või renoveeritakse 34 keskkonnahariduse tugikeskust. Kokku luuakse seeläbi 2100 õpikohta.
Euroopa Liidu struktuuritoetus aitab keskkonnaeesmärkide saavutamist veel jäätmemajanduse, looduse mitmekesisuse, keskkonnaseire ja -järelevalve ning taastuvenergeetika valdkondades.
KIK-i andmetel on tänavu makstud keskkonda parandavatele europrojektidele investeeringutoetusi välja varasemaga võrreldes oluliselt enam.
2000. aasta mais tegevust alustanud KIK on juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja. KIK suunab keskkonnakasutusest laekuva raha keskkonnaprojektide arendamisse, täidab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektide rakendusüksuse ülesandeid ning rakendab rohelist investeerimisskeemi (CO2 kvoodi müük ja toetuste vahendamine).
Seotud lood
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiajulgeolekust või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitaks vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.