Kultuurkapital: ERMi lõppfinantseerimise määravad hanke tulemused

Altmäe selgitab, et Eesti Kultuurkapitali nõukogu tõepoolest otsustas eraldada kultuuriobjektide sihtfinantseerimiseks mõeldud raha 100% ulatuses ERMi ehitamiseks. Seda toetab ka Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud ja Riigi Kinnisvara AS poolt ette valmistatud finantsskeemid. Plaanitav ehitushind summas 76 miljonit eurot on hinnanguline, sest tegelik hind selgub ikkagi peale ehitushanget.

"Kui hanke tulemused oluliselt erinevad tänastest prognoositud hindadest, siis Kultuurkapitali nõukogu naaseb uuesti finantseerimisküsimuse juurde,“ selgitab Altmäe

Altmäe selgitab, et 1996 aasta Riigikogu otsusega on kinnitatud 3 Riiklikult tähtsat kultuuriobjekti, mille ehituse finantseerimine nähakse seadusega ette läbi Kultuurkapitali. Eesti Kultuurkapitali eelarves on seadusega kehtestatud eraldi rida, mis märgib, et 63% Kultuurkapitalile laekuvast Hasartmängu maksust peab minema riiklikult tähtsate kultuuriobjektide sihtfinantseerimiseks.

„Nendeks objektideks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) uue hoone ehitus. EMTA põhiosa koos kammersaaliga on hoone valmis, kuid suur saalikompleks on veel ehitamata, Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitus (Toim. Kumu hoone Kadriorus) ja Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue hoone ehitus,“ märgib Altmäe.

KUMU valmis, EMTAl puudub valmisolek ehituseks.

Altmäe sõnul sai eelmise aasta juunis viimane osamakse Kumu ehituses laenust makstud ja seega on järele jäänud ERMi uus hoone ja EMTA saalikompleksi ehitus.

Altmäe toob esile, et Kultuurkapitali nõukogu otsustas rahastada ERMi ehitust, lähtudes projekti ettevalmistatusest ning Vabariigi Valitsuse otsusest ja valmisolekust toetada ERMi ehitust 100%-liselt Kultuurkapitalile laekuvast ja kultuuriobjektidele mõeldud hasartmängumaksust.

„Kui EMTA esitab Kultuurkapitali nõukogule Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud projekti koos kinnitatud finantsskeemiga, siis Kultuurkapitali nõukogu on tulevikus nõus toetama EMTA saalikompleksi ehitust kuni 4 miljoni euro suuruse summaga,“ tõdes Altmäe.

Altmäe toob välja, et rohkem Riiklikult tähtsaid kultuuriobjekte järjekorras ei ole ja kui Riigikogu neid lisab, siis tulevad uued, aga kui ei lisa, siis ei tule juurde.

„Tahan siis veelkord lisada, et  kultuuriobjektide sihtfinantseerimise raha ei tule ühegi teise rea arvelt, vaid on eraldi Kultuurkapitali eelarvesse täiendavalt liidetud ja Hasartmängumaksu seadusesse on sisse viidud muudatused, millega suurendati hasartmängumaksu laekumise % Kultuurkapitali eelarvesse, et osa sellest maksust peab minema kultuuriobjektide sihtfinantseeringuks,“ rõhutab Altmäe.

Otsus ERMi ehitust toetada ei sündinud lihtsalt vaid, Altmäe sõnul soovis nõukogu näha konkreetseid finantsskeeme, võimalikke rahastamise alternatiive. Kohtuti kõikide osapooltega, et saada otse allikast informatsiooni mõlema projekti puhul läbiviijatega ning otsiti kõikidele osapooltele aktsepteeritavaid ja häid lahendusi.

„ERMi maksumus selgub peale ehitushanke läbiviimist ja eks siis on näha, kuidas projektiga edasi minnakse,“ lisab Altmäe