Riigikohus: tehnovõrgu ja -rajatise talumise hüvitis on liialt väike

2011. aasta lõpus pöördus õiguskantsler Riigikohtu poole taotlusega tunnistada mitmed tehnovõrgu või -rajatise tasu reguleerivad seadusesätted põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Õiguskantsleri taotlus viitas, et kinnistu omanikel ei ole üldjuhul võimalik vabalt hallata ja kasutada tehnovõrgu või –rajatise alla ning selle kaitsevööndisse jäävat maad. Õiguskantsleri hinnangul ei ole ettenähtav tasu piisav hüvitamaks mõju omandiõigusele.

Õiguskantsler tõi oma taotluses näite kinnistust, millel paiknevate elektriliinide alla jääva maa  kaitsevöönd on kokku 1,58 hektarit. Liinide rajamiseks on kaitsevööndi ulatuses maha raiutud metsa ning põllumaana seda maad kasutada ei saa. Kinnistu omanik maksab kaitsevööndisse jääva maa-ala eest maamaksu 7,58 eurot aastas ning tal on õigus saada elektriliini talumise eest tasu 31,6 senti.

Riigikohus nõustus, et igal juhul on tegemist ebaproportsionaalse toetuse summaga, kui maa sihtotstarbeline kasutamine on võimatu ning saadav hüvitis on isegi väiksem kui maamaks.

Toetuse summa on Riigikohtu kolleegiumi hinnangul üldjuhul ebaproportsionaalne ka siis, kui talumiskohustuse eest makstav tasu oleks võrdne maamaksuga ja kui omanik saaks piiranguala osaliselt kasutada. Riigikohtu hinnangul peaks talumiskohustuse hüvitamisel arvestama ka seda, milline tehnovõrk või –rajatis kinnistul asub ning milline on selle tegelik mõju kinnistu tavapärasele kasutamisele.

Riigikohus leidis, et arvestades üldist huvi saada universaalteenuseid (elekter, gaas, küte jm) mõistliku hinnaga, võib kinnistuomanikele makstav hüvitus olla siiski väiksem piirangu täies ulatuses hüvitamisest.

Riigikohus tunnistas sätte kehtetuks alates otsuse jõustumisest. Seega ei ole kinnistuomanikel võimalik tagantjärele suuremat tasu nõuda.

Riigikogu teatas menetluse käigus Riigikohtule, et Vabariigi Valitsus tegeleb juba probleemile sobiva lahenduse leidmise ja eelnõu väljatöötamisega.