Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitajad: jõuame peagi Skandinaaviale järele
Skanska juhatuse esimees märkis intervjuus Äripäevale, et Eesti ehitajatel on muust maailmast veel palju õppida. Ehitusuudised.ee uuris, mida arvavad sellest juhtivad Eesti ehitusettevõtted.
Oma Ehitaja juhatuse esimees Tiit Kuuli
„Millised on tellijate võimalused ja vajadused ehitusobjektide järele, sõltub oluliselt ühiskonna arengust ning elatustasemest,“ märgib Kuuli.
Kuuli toob välja Eesti erinevused võrreldes arenenumate riikidega, kus tehakse suuremaid ja nõudlikumaid ehitusinvesteeringuid. „Olen kindel , et Eestis ehitatavate objektide pärast pole meil põhjust kellegi ees häbi tunda,“ lisab Kuuli.
AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Roben
Roben toob välja, et meil on muult maailmalt õppida pea kõikides valdkondades, mitte ainult ehituses.
„Numbrid näitavad, et Eestis luuakse lisaväärtust per capita kaks korda vähem kui põhjanaabrite juures, seega olemegi Soomest-Rootsist selgelt ebaefektiivsemad. Mida rohkem meie majandusnäitajad teistest riikidest erinevad, seda suurem on ka erinevus, kuidas me asju teeme,“ märgib Roben. Ta lisab veel, et alati ei pea ennast vaid rikaste riikidega võrdlema. Kui võrrelda Eestit Läti, Leedu ja Poolaga, siis näeme Robeni sõnul päris sarnased välja.
ASi Restor juhatuse esimees Arsi Kook
Kook toob välja, et meie ehitusturg erineb muust maailmast suuresti ehitatavate objektide poolest. „Usun, et hästi suurte ja keeruliste objektide puhul, nagu tõelised kõrghooned, mahukad insenerehitused jne, on oskused, teadmised ja kogemused nii projekteerimises kui ehitamises mujal suuremad, johtudes juba meie riigi ja ehitiste väiksusest,“ märgib Kook.
„Meie kogemused aga väiksemate ehitiste kallal nokitsemisel erinevates riikides, nagu näiteks Norras, Soomes ja Hispaanias, näitavad, et me ei pea midagi häbenema. Pigem on tööde korraldus, kiirus ja kvaliteet isegi paremad,“ lisab Kook.
ASi Nordecon juhatuse esimees Jaano Vink
Vink märgib, et kõik sõltub, kellega me end võrdleme. Ta toob välja, et suure osa maailmaga võrreldes saab eestlasi, nende oskusi ja kogemusi ehitusvaldkonnas kiita.
„Ma isiklikult eestlasi maha küll ei tee ning eks oskused ja kogemused lisanduvad ajaga. Usun, et ma ei eksi, kui ütlen, et Skandinaavia maad on kogu maailma mastaabis kvaliteedi ja ohutuse vallas juhtiv jõud ning sealt on eestlastel jätkuvalt õppida, see on selge. Ja samas on ju üha suurem osa eestlasi Skandinaavias ehitamas – saavad hakkama küll, kui tööd leiavad,“ märgib Vink
Vink toob välja, et skandinaavlastele on meil kindlasti õpetada leidlikkust tundmatute olukordade lahendamisel, oskust leida lahendusi või pingutada enam, kui pelgalt leping ja erinevad normatiivid sätestavad.
„Neis osades me muide liigume kiiresti Põhjalale järele ja ühel hetkel oleme üha sarnasemad sealsete ehitajatega,“ lisab Vink.
Vingi sõnul mängib ehituses olulist rolli oskus lokaalset tururuumi enda kasuks tööle panna. Praegu on Eestis turuliidrid ikkagi kohalikud ehitusettevõtted, sõltumata, kui kõvasti Skandinaavia firmad muus maailmas meist ees on.
Seotud lood
“Võime küll arvata, et oleme kõvad ehitajad, kuid muu maailm on meist kõvasti ees. Eriti puudutab see energiasäästu, tööohutust ning ehitus-efektiivsust.” toonitab Aavik.
SSAB kontserni tütarettevõte Ruukki Construction käivitas uue tootegrupi Ruukki® LowCarbon, mille eesmärk on täita üha karmimaid keskkonnanõudeid ja rahuldada klientide vajadust vähendada ehitatavate hoonete elutsükli jooksul tekkivaid heitkoguseid. Tootegrupi esimesteks toodeteks on LowCarbon sändvitšpaneelid, LowCarbon fassaadikassetid ja katuseprofiil Ruukki® Classic LowCarbon, mille heitkogused on 50-70% väiksemad kui analoogsetel standardsetel toodetel.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele