Uus keskkonnaõigus toob uued kohustused

Esmakordselt Eesti sätestatakse keskkonnaõiguses keskkonnakaitse. Keskkonnaministeeriumi poolt väljatöötatud seadus toob mitmeid muutusi. Sealhulgas täpsustatakse ettevõtete kohustused ning õigused seni ühtselt reguleerimata keskkonnakaitses. See puudutab kõiki ettevõtteid, kes oma tegevuse käigus toodavad jäätmeid, paiskavad õhku saasteaineid, muudavad või kujundavad ümber maastikku (keskkonda) ja kellel on riskid ohustada keskkonda.

1. Uue keskkonnaseaduse üks peamisi eesmärke on vähendada halduskoormust ja viia sisse uus keskkonnalubade ja –hindamise kord.

2. Kehtivas valdkonnapõhises keskkonnaõiguses on palju vastuolusid, näiteks terminite kasutuses või keskkonnalubade menetlustes.  Uue seadustiku eesmärgiks  on  need vastuolud kõrvaldada. Ühtlustamine toob kaasa selle, et keskkonnaõiguse rakendajatele muutub lihtsamaks kehtivatest normidest ülevaate saamine. Seadusandja sõnul toob see kaasa suurema õigusselguse.

3. Uus seadustik täidab praegused lüngad. Täpsustuvad keskkonnakaitse põhimõtted ja –kohustused. Samuti plaanitakse keskkonnaloa taotlemise lihtsustamiseks luua täiesti uus integreeritud keskkonnalubade süsteem.

Uue keskkonnaseadustiku mõjudest räägivad nii seadusandjad kui ka ettevõtjad täpsemalt 26. aprillil toimuval Äripäeva ja Advokaadibüroo Glimstedt koostöökonverentsil „Uus keskkonnaõigus – mõjud võimalused ja riskid ettevõtjale".

Konverentsil saavad sõna:

Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita AnnusEesti Energia keskkonnajuht Tõnis MeristeViru Keemia Grupi juhatuse liige Meelis EldermannRiigi Kinnisvara AS CO2 projektidirektor Andrus KõreABB Eesti AS juhatuse liige Bo HenrikssonMTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni juhatuse liige Ahto OjaRahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri LelumeesAdvokaadibüroo Glimstedt advokaat Mirjam Vili

Täpsem informatsioon SIIT