Eesti otsis kinnisvara suurmessilt investoreid. Rannajoon tahab arendamist

Cannes ei ole vaid filmimaailmas tuntud linn, vaid sinna koguneb igal aastal ka tuhandeid kinnisvaraprofessionaale ja -investoreid. Sealse põhjal võib teha järeldusi nii Euroopa kui muu maailma kinnisvaraturu käekäigu kohta, aga see on ka võimalus meelitada oma riiki investoreid.

Nime MIPIM kandval messil osalenud Tallinna linna ja kohalike kinnisvaraarendajate ühisstend keskendus Tallinna merele avamisele ja stendi alla olid koondatud ettevõtteid, kes on mereäärsete kinnistute omanikud ja arendajad. Näiteks Riigi Kinnisvara Patarei vangla, Tallinna Sadam oma Muuga sadama, Paldiski lõunasadama ja võimalike Tallinna Vanasadama arendustega ning Uus Maa Kakumäe Jahisadamaga.

Linna ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise osakonna juht Mart Repnau ütles, rannaäärne ala Russalkast Katariina kaini on lähimateks aastateks ilmselt Tallinna atraktiivseim arengupiirkond.

Tallinn on MIPIMil osalenud varem neli korda, viimati 2004. ja 2011. aastal. Eelmisel aastal tunti, et investorite huvi on jälle kasvama hakanud ning selle põhjalt tehti ettevõtjatele ettepanek sel aastal ühise stendiga messile minna.

Enamasti on selliste ürituste kasu võimatu vahetult pärast toimumist hinnata. "Mõned stendil infot pärimas ja materjale võtmas käinud võivad ärgata alles kuude pärast," märkis Repnau.

Kuid Riigi Kinnisvara (RKAS) leidis Patarei vanglale potentsiaalsed investorid, kes kiirelt ka Eestisse saabusid. RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm ütles, et tõsisemalt tundsid merekindluse vastu huvi Venemaa, Ameerika Ühendriikide, Soome, Rootsi, Saksa, Monaco ja Tšiili investorid. Viimased tulidki Tallinna vangla ja seda ümbritseva piirkonna arenguperspektiividega tutvuma juba messile järgnenud nädalal.

Patarei vangla läheb enampakkumisele juunis. "RKASi huvi on lisaks heale müügitehingule leida ka tugev arendaja, kes avaks seni linlastele suletud merekindluse avalikkusele ja kujundaks sellest piirkonna pärli," lisas Idnurm.

Mart Repnau rääkis, et Tallinn on suurele osale kaugemalt pärit investoritele ja arendajatele üpris tundmatu, seega küsimused, mida otse messiboksis küsiti, olid pigem üldisemat laadi: milline on meie ettevõtluskeskkond, kinnisvaraturg, makromajandus, majandusolukord üldse. "Aga küsiti ka seda, kus üldse Tallinn asub," lisas ta.

Peamised märksõnad, millega Tallinn end turundas, olid Repnau sõnul rohelus, innovatiivsus ja dünaamilisus. "Messil oli näha, et lauale lüüa võib ka finantsstabiilsuse ja -jätkusuutlikkuse kaardi," märkis ta.

Messil esimest korda osalenud Pro Kapital Grupi juhatuse liige Allan Remmelkoor on Repnauga üht meelt, et meie makromajanduslike näitajate eeskujulikkust - olgugi, et see meid endid võib Eesti siseselt olla ära tüüdanud - tuleb maailmale näidata.

"Tänased Eesti makromajandusnäitajad on teinud meist totaalse musterlapse. Eestil on juba Euroopas ja pisut ka kaugemal tegelikult täiesti fantastiline positsioon ja imago. Ja ma julgen öelda, et täna ei pane veel Eesti seda piisavalt enda kasuks tööle," ütles ta.

"Selles mõttes on meil vajalik olla täna rahvusvahelisel areenil väljas oma sõnumiga. Me peame Eesti positiivset imagot maailmas n-ö taguma. See toob meile ka raha, investeeringuid ja jõuab välja ka lõpuks iga inimese rahakotini," lisas Remmelkoor.

Messil osalemise kulud olid suurusjärgus 60 000 eurot ja kulud kattis 75% ulatuses linnavalitsus, ülejäänu osalenud ettevõtjad.

Linn tahab maailmamessile järgmisel aastal uuesti minna. Mart Repnau usub, et paari-kolme järjestikkuse osalemise puhul saab alles rääkida, et meid pannakse tähele ja võetakse tõsiselt. "Loodame, et tuleval aastal lisanduvad meiega ka uued teenusepakkujad, eeskätt näiteks advokaadibürood, arhitektid, ehk ka suuremad ehitajad," lisas ta.