Investeeringud ehitusse jätkavad kasvamist.

Ehitushinnad on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud. Samas paneb olukord, kus ka konkurendid ehitavad või konkreetsed nõuded sunnivad tagant, ettevõtted ehitama ja oma tegevust laiendama. Kui veel mõne aasta eest nähti head võimalust ehituseks laenu võtta, siis nüüd püütakse ehitada ennekõike oma rahaga.

Kui omavahendeid ei ole siiski piisavalt, pöördutakse kas panga või muude ?nantseerimisallikate poole. Ent pangast uute ehitusprojektide rahastamiseks laenu saamise aluseks on ennekõike

aastatega tekkinud usalduslik koostöö.

Mullu investeerisid ettevõtted Eestis statistikaameti andmetel 2,3 miljardit eurot, mis on poole rohkem võrreldes varasema aastaga. Sarnaselt 2010. aastaga investeeriti põhiliselt masinatesse ja seadmetesse, hoonete ja rajatiste ehitamisse ning rekonstrueerimisse. Suuremad investeerijad olid töötleva tööstuse, energeetika- ning veonduse ja laonduse ettevõtted, nende kolme tegevusala ettevõtted tegid üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest.

Metallkonstruktsioone tootva Catmet OÜ juhi ja osaniku Aleksander Järve sõnul soosivad kõrged rendipinnad oma tootmispinna ehitamist.

„Oleme pandud sundseisu, kuna olime üüripindadel Levadia Metallis, mille pankrot välja kuulutati ja mille territooriumi Elme Metall ära ostis. Et päästa kliendibaas ja inimestele töökohad , on meil tööl 60 inimest ja ei tahaks neid tänavale lükata. Tuli teha tootmispindade ehituse otsus.“

„Kaalusime ka uut rendipinda. Kui klient helistab, siis ta tahab saada asja praktiliselt eile, nagu ta ise ütleb, ja aega pole oodata. Et seda tagada, on mõistlik teha oma logistikaga uued tootmispinnad. See tasub end paremini ära kui rentida ja pärast investeerida ning ümber ehitada. Kui võrrelda rendihindu ja uue hoone ehitamise kulu, siis praktiliselt kümne aasta pärast on see välja makstud ja oma. Üritame oma?nantseeringuga tehase püsti panna, 4000ruutmeetrise tootmishoone ehitus käib täie hooga. Oktoobris tahaks juba sisse kolida. Kui ehitushindadest rääkida, siis metalli oleme ostnud otse tehasest, metallkonstruktsioonid ise loonud, mistõttu on meil osaliselt ehitusmaterjal soodsalt käes. Kuna ka tutvusringkond ehitusvaldkonnas on päris suur, siis hindades saab alati kokkuleppele jõuda. Kui tootmispinnad sügisel valmis saavad, plaanime ka uusi inimesi tööle võtta. Kuna olemasolev krunt võimaldab veel teise sama suure hoone ehitada, siis on plaanis ületuleva aasta sügiseks teha juba nii-öelda täiskompleks.“

Viru Keemia Grupi juhatuse aseesimehe hinnangul on pankade usaldus kasvanud.

„See oli sundinvesteering. Ega peale konveieri palju häid variante olnud, kuidas saada põlevkivi kaevandusest Kohtla-Järve õlivabrikusse. See tasub ennast ära keskkonna aspektist, aga alg investeering on loomulikult võimalikest variantidest kõige kallim.“

„Konveierit rahastame 70% ulatuses pangalaenuga. Kuna meil on käsil kaevanduse investeeringu lõpetamine, samuti saab valmis rikastusvabrik ja töös on järgmise õlitehase ehitamine, kuhu fnantseerimist küsime, siis võib öelda, et VKG jaoks on läinud viimase kahe aasta jooksul ?nantseerimise leidmine järjest lihtsamaks. Põhjus on tõenäoliselt selles, et pangad on ühtepidi näinud meie võimekust selliseid suuri projekte juhtida.“

Pankade usaldus on kasvanud.

„Konveierit ehitab üks Saksa ?rma. Meil oli rahvusvaheline hange, kus lõppvoorus oli 6–8 ?rmat üle maailma. Võrdluseks võib tuua rikastusvabriku ehituse, mis on samas suurusjärgus investeering ja valmib kuu aja jooksul, sinna hankele ei saanud me ühtegi nn võtmed-kätte pakkujat. Ehitame ise alltöövõtjaid kasutades. Võrreldes kahe aasta tagusega on ehitushindades olnud kindlasti järjepidev kasv. Hinnad on tõusnud, materjalid on kallimad. Üldjuhul siiski  eeldame, et meile tehtud pakkumine on lõplik ja seal kallinemist ei tule.“

„Meie investeeringud on iga aastaga kasvanud. Peamine põhjus on see, et tuleb saavutada suurem efektiivsus. Üks väga oluline tegur meie valdkonnas on keskkonnanõuded ja seepärast peame päris palju investeerima, et neile vastata.“