Pertens: Amet ei kajasta tegelikkust

„Indeks ei arvesta turul osalejate kasumimarginaali, mis 2010.aastal oli selgelt negatiivne, s.t. ehitusettevõtted valdavalt tegid pakkumisi alla omahinna ja töötasid kahjumiga. Pakkumishinnad on 2011.aastal võrreldes eelmise aastaga tõusnud keskmiselt 10%-15%, mõne turuosalise hinnangul isegi üle 20%. Sisendhinnad, ennekõike energia, kütuse, materjalide ja tööjõu näol on kallinenud vähem, aga ka sisendhindade arvestuses kallines ehitamine keskmiselt pigem 5%-10%, mitte 3,1%,“ hindab Pertens.

Amet ei arvesta pakkumishindasid

Pertensi sõnul ei arvesta Statistikaamet hinnaindeksi arvutamisel turu pakkumishindasid. „On tõenäoline, et 2012.aasta I kvartali ametlik ehitushinnaindeks tõuseb 2011.aasta I kvartaliga võrreldes paari protsendi võrra. Ka aasta kokkuvõttes ei jää ehitushinnaindeksi tõus kindlasti tulemata,“ lisab Pertens.

Euro jätkuv odavnemine mõjutab suuresti hinnaindeksit

„Esimese kvartali Eesti ehitushinnaindeksile avaldavad mõju mitmed tegurid. Tõususuunas mõjutavad indeksit ennekõike nafta hinna tõus, euro jätkuv odavnemine USD suhtes,“ Märgib Pertens.

Pertensi sõnul avaldab kindlasti suurt mõju 1. jaanuarist kehtima hakanud erimärgistatud diiselkütuse kasutamise keeld ning jätkuv surve tööjõuturu palkade tõusuks.

„Samas võib varasema kogemuse põhjal eeldada, et Eesti ehitusettevõtjad pakuvad ka 2012.aasta alguses aasta keskmisega võrreldes odavamaid hindu, soovides saavutada firma jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalikku baasmahtu oma tellimuste portfellis. Ennustan seega, et ehitussektori sisendhinnad igal juhul 2012.aasta I kvartalis kallinevad, aga muutus ei tarvitse pakkumishindades kohe kajastuda,“ ütleb Pertens.

Statistikaameti avaldatud ehitushinnaindeksi arvutuste andmetel tõusis 2011. aastal võrreldes eelneva aasta keskmisega hinnaindeks 3,1%. Kõige enam kallines tööjõud 7,6% võrra, masinad ja materjalid vastavalt 2,0% ja 1,5%.