Pärast aastaid kestnud protsessimist ning kohtuvaidlusi on Manilaiule ebaseaduslikult püstitatud palkmajad likivideeritud ning keskkonnainspektsiooni ettekirjutus sellega täidetud.
2001. aasta lõpus ehitas omanik Manilaiule Manija kinnistule kolm ümarpalkidest maja, ehkki tegemist oli ehituskeeluvööndiga ja ehitamiseks luba puudus.
Keskkonnainspektsioon andis samal aastal korralduse ehitamine lõpetada ja ehitised konserveerida. 2003. aastal järgnes ettekirjutus hooned likvideerida.
2004. aastal ettekirjutuse täitmist kontrollides tuvastati, et kolm ehitusjärgus olevat maja on valmis ehitatud ning lisaks ehitatud veel üks hoone. Ühtlasi olid majad värvitud ning muudetud nende asukohta, mistõttu ei olnud enam võimalik tuvastada, milliseid hooneid ettekirjutus puudutas.
Järgnes vaidlus omanikuga selle üle, kas maakividele pandud majad on kohtkindlalt maapinnaga ühendatud või mitte ja kas neid saab ehitusseaduse mõistes ehitisteks lugeda. Eksperdi arvamuse kohaselt loeti Manija kinnistul asuvad neli ümarpalkidest maja ehitusseaduse järgi hooneteks.
Vaidluste ajal jättis maaomanik kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtajaks kinnistu detailplaaneringu koostamata, mistõttu ei saanud ta ka kinnistul ehituskeeluvööndi vähendamist taotleda. Samuti ei näinud 2008. aastal kehtestatud kohaliku omavalitsuse üldplaneering ette Manilaiul ehituskeeluvööndi vähendamist.
Lisaks toimus 2006. aastal kinnistu omanike vahetus.
Võttes aluseks muutunud asjaolusid ja kaitseala valitseja, tollase Pärnumaa Keskkonnateenistuse seisukoha, et Manija kinnistule ehituskeeluvööndisse omavoliliselt ehitatud neli palkmaja risustavad saare pärandkultuurmaastiku ilmet ega sobi maastikukaitsealale, tegi Keskkonnainspektsioon 2009. aasta veebruaris kinnistu uutele omanikele ettekirjutuse hooned likvideerida hiljemalt 31. märtsiks 2009.
Omanikud vaidlustasid ettekirjutuse, pöördudes Tallinna Halduskohtusse ja seejärel Tallinna Ringkonnakohtusse, kuid mõlemas jäeti kaebus rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium sel suvel omanike kassatsioonikaebust enam menetlusse ei võtnud.
Kuna Keskkonnainspektsiooni ettekirjutus oli endiselt täitmata, tegi inspektsioon tänavu juulikuus omanikele hoiatuse, andes neile ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks uue tähtaja kuni käesoleva aasta oktoobri lõpuni. Hoiatuses antud tähtajaks olid hooned lammutatud.
Juhul, kui maju ei oleks tähtajaks lammutatud, oleks tulnud rakendada sunniraha ning viimase meetmena asendustäitmist, see tähendab Keskkonnainspektsioon oleks korraldanud ebaseaduslike ehitiste likvideerimise ning hiljem kulud omanikelt sisse nõudnud.
Seotud lood
Tänavu avaldatud riigikontroll audit tõi ilmsiks, et kinnisvarabuumi aastatel on omavoliline ehitustegevus olnud terav probleem paljudes omavalitsustes. Mis on selliste ebaseaduslike ehitiste saatus ja millised on kohalike omavalitsuste võimalused nende lammutamisele sundida.
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.