Tööohutuse korraldajaks on iga ehitusettevõte oma töötajate suhtes, kuid ka teenuslepingu alusel töötavate FIEde või alltöövõtjate suhtes.
Ehitusettevõtja muretseb töötajatele vajalikud isikukaitsevahendid, näiteks kiivrid, kaitsejalanõud, turvarakmed, helkurid. Tööandja peab tagama töötaja kasutusse antava töövahendi ohutuse ja ka selle, et töötajal on piisavad teadmised ja omadused selle töö tegemiseks ning õnnetusjuhtumi puhul tegutsemiseks.
Suurema ohtlikkusega töövahendite kasutajatele peab tööandja korraldama regulaarseid täiendõppeid. Oluline ei ole mitte ainult töötaja allkiri instruktsioonil või täiendõppe dokumentatsioonil, vaid see, et tööandja on veendunud selles, et töötaja on ka tegelikult omandanud teadmised ja oskused masina kasutamiseks.
Ohtlikud vahendid peavad olema varustatud hoiatussiltidega.
Tööandja kohustused ei lõpe töötajale vahendi tutvustamisega, vaid tööandja peab kontrollima perioodiliselt kas töövahend on töökorras või vajab parandamist.
Lisaks eeltoodule on ehitusettevõte kohustatud kaitsema ehitusplatsil töötavaid ja seal viibivaid isikuid tervist kahjustava müra, vibratsiooni, ohtlike kemikaalide, gaaside ja muude sarnaste mõjutuste eest. Näiteks näeb asbestisisaldusega materjalide käsitlemine ette ranged erinõuded.
Ehitusplatsil peab alati olema tagatud esmaabi andmine õnnetuse korral. Lisaks tavapärastele esmaabivahenditele peab ehitusplatsil olema tagatud silmadušš. Töötajad peavad olema informeeritud sellest kuidas käituda õnnetuse ja ohu korral.
Nagu igas ettevõttes, peab ka ehitusettevõttes olema isik, kes täidab töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid, kontrollides tööohutust ning seda, et töötajad nõuetest kinni peavad. Kui ettevõttes on üle 10 töötaja, peavad nad valima endi hulgast ka töökeskkonnavoliniku, kes eelkõige vahendab töötajate poolelt töötervishoidu ja -ohutust puudutavaid muresid tööandjale.
Dokumentatsioon, mille ehitusettevõtja peab koostama: - Eelteade Tööinspektsioonile, kui tööde kestus ületab 30 tööpäeva ja ehitusplatsil samaaegselt 20 töötajat või eeldatav töömaht üle 500 inimtööpäeva
- Tööohutuse plaan - kui täidetud eelteate esitamise tingimused või kui tegemist ohtlike töödega- Töökeskkonna riskianalüüs- Tegevuskava riskianalüüsi põhjal
Olulisimad valdkonda reguleerivad õigusaktid- Ehitusseadus
(Loetelu ei ole ammendav.)
- Töötervishoiu ja tööohutuse seadus- Tuleohutuse seadus- Elektriohutusseadus- Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses, VV määrus vastu võetud 08.12.1999 nr 377- Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded VV määrus 11.01.2000 nr 13- Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded VV määrus 11.10.2007 nr 224- Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord, VV määrus 12.04.2007 nr 10- Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord, VV määrus 12.04.2007 nr 109- Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas, VV määrus 15.07.2003 nr 19- Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, VV määrus 27.02.2001 nr 26
Seotud lood
Ehitusmahud on küll buumiaastatega võrreldes drastiliselt kahanenud, ent paraku mitte tööohutusega seotud rikkumiste arv objektidel. Ohutusnõuete täitmata jätmine võib tuua töö seiskamise objektil või rahatrahvi ning oma osa on ohutul ehitamisel nii omanikul, ehitusjärelevalvel kui ka ehitajail.
Skanska EMV juhatuse esimehe Andres Aaviku sõnul on olukord ehitusobjektidel ohutuse vaatevinklist õudne ning paljud ehitusplatsid tuleks kohe kinni panna.
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.