Sajuvee äravool päästab uputusest

Valides kohta, kuhu kogutud vett suunata, tulevad kõne alla kraavid või veekogud. Suublaks võib olla ka tänaval asetsev sajuveekanalisatsioon või ühisvoolukanalisatsioon, aga kindlasti ei tohi drenaaži- ja sajuvett kanalisatsioonivõrku juhtida. Kui suublat pole, tuleb see luua või loobuda maja ehitamisest nii madalasse kohta.

Oma rolli mängib ka krundil kasvav haljastus – metsane ja suhteliselt kuiv krunt muutub peagi märjemaks, kui sellelt puud maha võtta, sest mets on suur veetarbija ja aurustaja.

Kui suubla on leitud, tuleks selleni viiv torustik või kraav üle kontrollida veendumaks, et vesi selles ikka voolab. Sageli tuleb olemasoleva kraavi põhi puhastada ja paigaldada lisatruupe, et liiklemine toimuks ratsionaalselt.

Truubi valikul peaks silmas pidama, et selle läbimõõt oleks vähemalt sama suur kui allavoolu jääv ja mitte mingil juhul väiksem kui ülesvoolu ehitatud truup. Tavaliselt sobib truubiks toru läbimõõtudes 315–560 mm. Kraavis märgime ära oma krundilt tuleva äravoolutoru suudme kõrguse. Väljavool ei või olla takistatud ja kõrgus peab kindlustama torustikule vajaliku kalde. Seejärel saab krundil paika panna torustikud.

Lehter aitab vältida prahi kogunemist torustikku. Katuselt tulev vesi juhitakse sajuveelehtrisse, mis ei lase torustikku prahti ning toimib samas ka sajuveetorustiku hooldusavana. Lehtri kaudu saab vajadusel torustikku pesta. Sajuveetorustik on veetihe, et vesi ei imbuks pinnasesse. Sajuveetoru ise on gofreeritud välispinna ja sileda siseseinaga 110 mm muhvtoru. Torustiku käänakud ja hargnemised tehakse painduvate ühendusdetailide abil, milles on kummitihendid.

Toru jäikusklass peab olema vähemalt SN4. Mida suurem on kalle, seda parem on äravool. Kui kalded on õiged, jookseb sajuveetorustik alati veest tühjaks ja pole ka külmumisohtu.

Drenaažikaevud on kuivendustorustiku olulised osad. Drenaaž rajatakse topeltseinaga gofreeritud torust, mille seinad on pilutatud ning ühendused tihenditeta, kuid liivatihedad. Toru ümber pandud kruusakihti võib kaitsta peenliivaga ummistumise eest filterkangaga: sellega ümbritsetud kruusakoht jääb koredaks aastakümneteks. Ehitusdrenaaži ümbritseva materjali (pestud kruus , kergkruus) ülesandeks on kiirendada maapinnas liikuva vee pääsu dreeni. 

Vundmendi kõrval ulatub vett läbilaskev kiht peaaegu maapinnani. Toru ümber pandud kruusiakihi võib kaitsta peenliivaga ummistumise eest filterkangaga. Kaeviku lõplikuks täitmiseks kasutatakse tavaliselt väljakaevatud kivideta pinnast.

Kuivendustorustiku oluliseks osaks on drenaažikaevud. Aastatega koguneb dreeni liiva ja pinnaseosakesi, kuid kaevude kaudu torustikku läbi pestes saab selle taas puhtaks ja töökorda. Seejuures on kaev vajalik ainult torustiku igas teises pöördepunktis, sest niiviisi saab hooldada nii sisenevat kui ka väljuvat torulõiku. 

Drenaažikaevul on kaas, settepüünis ja avatavad toruliitmikud. Korralik kaev on valmistatud survevalumeetodil tehase tingimustes. Nii on kindlamalt tagatud toote kvaliteet ja vastupidavus.

Drenaažist alati ei piisa

Kui krundi kuivendamiseks ei piisa maja ümber tehtavast drenaažist, tuleb rajada täiendav kuivendusvõrk. Pinnavee äralõikamiseks on võimalik kasutada põllumajandusdreeni. See on üheseinaline gofreeritud ja perforeeritud toru, mis vajab täpset paigaldust. Kuna see toru on õhukese seinaga ja üsna painduv, on hooletul paigaldusel setted torus kerged tekkima. Toru parim ümbris on taas kruus. Vahetult toru ümber mähitakse filterkangast vaid siis, kui see on põõsaste läheduses. Kõik need torustikud kogutakse plastkaanega õuekaevu, mis tavaliselt asub haljasalal. Ülesõidetavas kohas peaks plastkaane asendama malmkaanelise teleskooposaga.

Õuekaevu põhjas on samuti settepüünis nagu drenaažikaevulgi, maja ümbrust kuivendava ehitusdrenaaži torustiku otsal on ujuvklapp. Paduvihmade korral võib veetase kaevus olla kõrge ja siis sulgeb klapp suudme. Sajuvee- ja kuivendussüsteemi ühe torustikuga asendada ei või, sest siis pääseks sajuvesi otseteed vundamendi seina äärde. Kuna ta on tihtipeale vähemalt meetrise veesamba survega (kõrgus sajuveelehtrini), tungib vesi piludest välja ja keldriäärne märgub meie süül kiiremini, kui läbi pinnase tungides.

Võimalikke probleeme aitab kõige kindlamalt vältida kogenud projekteerija.

Autor: Rein Viru