Rootsi kinnisvarahinnad Eestit ei mõjuta

Pütsep selgitas Äripäevale, kuidas Rootsi kinnisvarahinnad on tõusnud kõigi aegade kõrgeimale tasemele ning miks korteri lõplik ostuhind võib kinnisvarabüroo poolt esialgu välja käidud hinnast vahel isegi poole kõrgem olla.

Kuidas on võimalik, et ajal, mil maailm toibub majanduskriisist, on Rootsi kinnisvarahinnad kõigi aegade kõrgeimad?Inimesed tõesti küsivad, mispärast just Rootsis hinnad on nii palju tõusnud. Rootsi majandusel on läinud kõige paremini Euroopas, seda ka eelmistel aastatel, ja SKP juurdekasv on olnud hea. Valitsus on viinud läbi tulumaksureformid jne. Nii et nendel umbes 90% inimestest, kellel on tööd, läheb majanduslikult päris hästi.

Ka laenuintressid on olnud nii ajalooliselt kui on ka praegu madalad. Aga kui me räägime eri teguritest, siis see mõni protsent intressi ei ole kõige tähtsam. Näiteks Stockholmis on hinnad tõusnud seepärast, et siin on tööturg kasvanud ja inimesi kolib järjest juurde. Praegu on tung Stockholmi 40 aasta suurim. Pluss see, eluasemeid ehitatakse väga vähe juurde. Nii et nõudlus on palju suurem kui turg ja see pressib muidugi hinnad üles.Vahetevahel võrreldakse meid Londoni ja Kopenhaageniga, kus hinnad kukkusid kriisi ajal 20-30%. Aga Kopenhaageni kesklinna oli ehitatud väga palju ostukortereid. Siin ei ole seda toimunud. Erinevalt Rootsist ostetakse Inglismaal kortereid ka spekulatsiooniks – et sa üürid need välja. Loomulikult, kui sul on kaks korterit veel lisaks ja hinnad langevad, siis on see probleem.

Selline spekulatsioon pole vist Rootsis lubatudki?Põhimõtteliselt korteriühistud seda ei soosi. Ostukorterite mõte on, et sa ise seal elaksid. Kui sa näiteks elad Stockholmis ja ostad Malmösse korteri selleks, et seal õppida ning üürid selle siis hiljem välja, siis ühistu on sellega nõus. Aga mitte spekulatsiooniga.

Miks siis ei ole Stockholmi kortereid ehitatud?See on lihtsalt kallis. Varem olid toetas riik osaliselt ehitusfirmasid, aga enam mitte. Kesklinna piirkond on ka täis ehitatud, pigem ehitatakse äärelinnadesse uutesse piirkondadesse. Aga üldiselt on juurdeehitusi tohutult vähe.

Uue korteri kuumaksud on ka küllaltki prisked, kahetoalise puhul võib see olla 7-9000 krooni, ja sellele lisaks veel laenumaksed.

Kas tung Stockholmi on elavnenud just kriisi ajal?Stockholm on kogu aeg kasvanud, siin on teenuste ja finantssektori keskpunkt –töökohad on siin. See areng jätkub. Aga sama protsess toimub ka kohalikul tasandil, näiteks Värmlandi maakonna inimesed kolivad kohalikku suurimasse linna Karlstadi.

Nagu ma aru saan, siis üürikorterite turg on Rootsis väga väike.Üürikorterite turg on muidugi olemas, aga sellest käis lainena üle üürikorterite ostukorteriteks tegemine. Nüüd räägitakse, et  üürikortereid on liiga vähe, ja et ka see võimalus peaks olema. Kõik ei saa ja võib-olla ka ei taha endale korterit osta. See on natuke ka poliitiline küsimus.

Kui on pakkuja turg, siis ega kinnisvarafirma vist väga klientide pärast vaeva nägema pea?Varem oli küll nii, et aasta parim müüja oli see, kes istus telefonile kõige ligemal, aga see aeg on möödas – konkurents on väga suur ja mitte ainult Stockholmis. Ka väiksemates kohtades on neli-viis bürood. Kliendile korterit oskab igaüks müüa, aga see, mis on raske, on saada endale see ülesanne.

Meil on kolm müügikanalit: esiteks 229 müügipunkti, teiseks korterite koha peal näitamised – seal käib meil umbes 500 000 inimest aastas. Kolmandaks on meie digitaalkanalid, eriti koduleht. Meil on 800 000 unikaalset külastajat iga nädal, mis tähendab, et see on üks kõige külastatavamaid kodulehti Rootsis.Ka sotsiaalvõrgustikud on oma kaubamärgi töötamiseks uued ja olulised kanalid. Neil peab silma peal hoidma, sest selle asemel, et inimesed astuksid meiega kontakti, võivad nad hoopis seal kirjutada, kui nad näiteks ei ole millegagi rahul. Suhteliselt varsti saab neist ka müügikanal, mille kaudu saab kortereid pakkuda.

Kes on teie keskmine klient – lastega pere, pensionär, noor?Kliente on ikka kõigist kategooriatest. Toimib see loogika, et alustatakse väiksemas korteris, kus elatakse võib-olla väga lühikest aega, keskmiselt vahetatakse korterit pärast kolmandat aastat. Siis, kui pere ja lapsed tulevad, ostetakse natuke suurem korter linnas või väljaspool linna või siis maja. Tihti, kui inimesed on juba pensionil ja elavad majas, siis mõtlevad nad, et võib-olla aed võtab liiga palju aega ja kolivad linna tagasi.

Üks vahe oli laine, kus sooviti minna loodusele ligemale. Inimesed olid valmis sõitma rongiga võib-olla 45 min. Ma arvan, et nüüd seda enam nii palju ei tehta ja hinnatakse ka keskuses olemist.

Kuidas korteri lõplik hind kujuneb? Kui Eestis reeglina ostuhind esialgsest hinnast ei erine, siis Rootsis toimub midagi oksjoni laadset.Turuhinda õieti ei olegi, vaid see kujuneb objekti peal. On teatud ettekujutus, et ruutmeetri hind on antud piirkonnas mingi suurusega ja selle hinnaga astub maakler välja.

Kunagi ei tea ette, kui suur huvi on. Mõnda korterid käib 70-100 inimest vaatamas.Vahel tõuseb hind 40%, sest mõni inimene ütleb, et ta tahab siin elada, sest on seal näiteks üles kasvanud või sugulased elavad kõrval. Nii et see on tõesti nagu oksjon ja lõpphinda on raske ette teada.Sellest on väga palju räägitud, et mõned astuvad välja väga madalate hindadega, see võib olla isegi 50% valesti pandud. Aga meie büroos peab müüja aktsepteerima seda hinda, millega me välja astume.

Kas Rootsi kinnisvarahindade tõusul võiks olla mingi mõju ka Eestile?Ma arvan, et Rootsi majandusel üldiselt on mõju ja Eesti eurole üleminek toob kaasa investeeringuid. Kui Rootsis on SKP juurdekasv, siis ehk kasvab Eestis ka tootmine.

Kinnisvarahinnad mõjutavad aga pigem Kopenhaageni ja Lõuna-Rootsi piirkonda, mis on kokku kasvamas. Kopenhaagen saab ju olema Põhjamaade pealinn tänu oma suurusele ja Saksamaale lähedal asumisele. Seal on oluline, kuidas Taani ja Rootsi hinnad erinevad ning kas siis elatakse ühel või teiselpool silda.

Kas on ohtu, et ühel hetkel kukuvadki hinnad 20%, nagu mõned hoiatavad?Ma ei usu. Riigipank ütleb ju ka, et seda hädaohtu pole. SKP juurdekasv on niivõrd stabiilne ja intressiprotsendid tõusevad. Võib küll arvata, et sel aastal veel hinnad mõne protsendi tõusevad, kuid eelmisest aastast vähem.

Rootslased on järjest enam valmis oma elamise peale raha kulutama. Varem oli see 30% oma sissetulekust, nüüd juba 40%. Mis tähendab, et nad on valmis rohkem maksma.

Millest see valmisolek tuleb?Seal on palju mõjusid, aga praegu on näiteks televiisoris palju remondi- ja ehitussaateid. Varem tegid inimesed oma köögis remonti iga 15, aga nüüd juba iga viienda aasta tagant. Ka suvilad palju ümber tehtud alalisteks elamisteks, sest see on odavam, aga siis läheb suur osa rahast korraliku soojustuse, köögi ja vannitoa peale.