Kredexi näidismajas jäid omal ajal tegemata ventilatsioonitööd, mille tagasjärjel nüüd hoonet niiskus kimbutab. Paldiski 171 KÜ juhatuse esimehe Evald Normaku sõnul pole mõtet üksikute töödega mängida ning jupikaupa tegemine läheb lõppkokkuvõttes kallimaks.
Tänu 2007.aastal teostatud komplekssele elamu rekonstrueerimisele (kõigi piirdekonstruktsioonide soojustamine, akende vahetamine, rõdude klaasimine, ühetorulise küttesüsteemi asendamine kahetorulisega koos termostaatventiilide ja individuaalse küttekulu mõõdikute paigaldamisega radiaatoritele) saavutas Paldiski mnt 171 elamu (nn Kredexi näidismaja) kütteenergia kokkuhoidu 63 %. Ventilatsioonitööd jäid aga toona tegemata.
„Palju räägitakse, et vana ventilatsioonisüsteem ei toimi. Meie kogemus näitab, et lood on hullemad – osas kortereist ta ei toimi küllaldaselt, samas teistes korterites toimib kontrollimatult ülearu. Näiteks mullu detsembris suurenesid osades korterites küttekulud kuni 24% olenevalt valitseva tuule suunast ja tugevusest,“ rääkis Paldiski 171 KÜ juhatuse esimees Evald Normak.
Ühistu esimees otsib praegu võimalusi kortermaja ventilatsiooniprobleemide lahendamiseks. „On olemas soojustagastusega ventilatsioonisüsteem Heatcacher, mis juba ainuüksi oma olemasoluga katusel vähendab küttekulusid 10-15 %, vähendab sisseostetava kütteenergia vajadust neli korda ja annab omatoodetavat soojusenergiat kolm korda odavamalt kui väljast ostes. Paldiski mnt 171 elamu Heatacher maksab 1 727 000 krooni, millest KredEx annab 604 000 krooni. KredExil pole varem kunagi olnud nii võimast korteriühistute toetust – 35 % tööde maksumusest,“ selgitas Normak, kelle arvutuste kohaselt saaks korteriühistu praeguste pangaintresside juures puhaskasu aastas üle saja tuhande krooni. „Pluss kontrollitav ja juhitav sisekliima korterites. Ja pole karta ventilatsioonirestist tuppa paiskuda võivat linnugripiviirust,“ lisas ta.
Normak soovitab teistel renoveerimist alustavatel ühistutel teha kõik vajalikud tööd ära ühekorraga. „Ei tasu üldse mängida üksikute töödega ja ka projekt peab olema kompleksselt lahendatud. Kui üht tööd tehes ei arvestata juba järgmistega, tuleb hiljem osa tehtust ümber teha. Jupikaupa läheb kallimaks ja tulemus on kehvem,“ on ta kindel.
Fassaadide soojustamise ja renoveerimisega tegeleva Deckol Ehitus OÜ Tallinna osakonna juhataja Jan Pajus kinnitas samuti, et soojustuse paigaldamine ja ventilatsioonitööd peavad käima koos. „Viimasel ajal tellija ka nii teeb. Kõige mõistlikum, kui tööd tellitakse peatöövõtukorras. Meil on alltöövõtjad või koostööpartnerid, kes ventilatsiooniavasid puurivad või klappe paigaldavad. Kulutuse tagasitöötamise aeg on märkimisväärselt väiksem, kui kõik tööd on paralleelselt tehtud,“ rääkis Pajus.
Levinud müüt, et polüsterooliga katmine on justkui maja kilekotti panek, Pajusi sõnul tõele ei vasta. „On komplekt erinevatest töödest, mida peab tegema, et tagada tervislik elukeskkond: on fassaadi soojustamine, küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni ehk värske õhu ringluse tagamine. Kui need kõik on korras ehitustehniliselt, on kõik materjalid adekvaatsed,“ selgitas ta.
Seotud lood
KredExi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler loodab, et toetuste kasutamise aktiivsus kevadel kasvab ning KredEx omalt poolt motiveerib elamuid terviklikult rekonstureerima ning hoone sisekliimale tähelepanu pöörama.
Riias püüab pilke arhitekt Wilhelm Ludwig Bockslaffi loodud juugendstiilis kortermaja, mille renoveerimisel kasutati
bauroc RENOVE plaate. Väljapaistva Riia arhitekti Wilhelm Ludwig Bockslaffi tööde hulgas on 30 mitmekorruselist elu- ja ühiskondlikku hoonet ning mitmeid tööstushooneid. Peaaegu iga tema projekt on omal moel unikaalne, nii ka Riia kesklinnas aadressil Lienes 7 asuv kortermaja.