Masu ajal seisma jäänud arendusprojektid tehakse ümber 

Andres Saar, Nord Projekt AS juht: Varem tehtud planeeringud ja projektid tuleb minu arvates suures enamuses uuesti projekteerida põhjusel, et vahepeal on vajadused muutunud. Masu järgselt vajatakse kortereid teistsuguste pindade ja koosseisudega kui varem. Mõni büroo tuleb hoopis elamuks planeerida või vastupidi ja ega neid äri- ja kaubanduspindugi enam täpselt samasuguseid ei vajata. Äriplaanid ja ka mood on vahepeal muutunud.

Siit tuleb kindlasti arhitektidele ja inseneridele täiendavat tööd, aga hetkel istub erasektor, parafraseerides H. H. Luike, veel kustunud lõkke ääres ega tea, mida eluga peale hakata. Loodetavasti talve hakul söed ikka hõõguma saadakse.

Tõnis Tarbe, Tõnis Tarbe OÜ juht:

Planeeringud on oma olemuselt pikaajalisemad, kui üks ehitusbuum ning tavaliselt kavandatakse ikka pikemas perspektiivis kui kümme aastat. Kuid buumiaja saagiks on uskumatult lühiealiste planeeringute olemasolu uskumatutes asukohtades. Täna võiks nii mõnigi kapsapõld toote omanikule rohkem kasumit, kui äpardunud kinnisvaraarendus seda teeb.Tuleb aru anda, et paljudest  buumiaja arendajatest pole enam õhurikkujat, tõsised arendajad aga tegelevad tavapäraselt edasi ning erinevat laadi projekteerimistööde maht stabiliseerub tõenäoliselt lähiaastatel ca 40% kõrgemale tasemele.

Aare Uusalu, Sweco Projekt ASi juhatuse esimees:

See on täiesti loomulik, et kinnisvarabuumi ajal toodeti palju masskaupa, mis turuolukorra muutudes oma väärtuse kaotas. Nn põlluarenduste asemel hakatakse vaatama elukeskkonda ja kvaliteeti. Sweco pakub Sustainable City kontseptsiooni, mis arvestab nii elamispinna, tervise, tööhõive kui kogukondliku elukorraldusega. See on tõusev trend kinnisvaraarenduses ja toob tööd projekteerijatele.