Toompark: Kalamaja on kindel favoriit kinnisvaraturul 

Otsides täna Tallinna kiiremini arenevaid piirkondi kinnisvaraturu vaatepunktist tuleb pilk suunata Kalamajale. Kalamajas on väljakujunenud roheline elukeskkond, kus uued arendusprojektid toovad kinnisvaraturule uut kvaliteeti.

Loomulikult saab kinnisvarasektori vaatepunktist vaadates elu alguse kesklinnast ja selle lähistelt. Seejuures elamispindade turu kiiremad arengud toimuvad täna piirkondades, kus meri on lähedal.

Samas peab aga tunnistama, et kesklinnas merelähedasi uusi arendusi töös praktiliselt ei ole. Projektid on küll olemas, kuid need on üsna mastaapsed, et antud turu ebakindlas olukorras edasi liikuda. Või siis on arendajad raskustes, mis taas projektide eluleäratamisele pidurid peale paneb. Kaugema perspektiivi lähemas otsas paistab ehk Tallinna kesklinnas Tivoli alale planeeritav elurajoon.

Kesklinna kõrval on Kalamaja kindel favoriit. Kalamaja olemasolevate hoonete renoveerimisse on viimaste aastate kestel üksjagu panustatud. Roheline linnaosa on muutunud järjest kaunimaks.

Keskkonna ja naabrite kvaliteeti aitavad tõsta Kalamaja ja kesklinna piirile tulevad investeeringud Linnahalli. Samuti on samas kõrval planeeritav uus Tallinna linnavalitsuse hoone. Kalamaja elanike vaimu aitab erksana hoida endise soojuselektrijaama asukohas tegutsev ja erinevaid kunstiliike kokkuviiv kultuurikatel, uut funktsiooni on otsimas Patarei vangla, muuseumina hakkab tegutsema vesilennukite angaar.

Kui kesklinna mereäärses piirkonnas uued arendusprojektid puuduvad, siis Kalamajja on neid tulnud mitmeid. Neist kõige värskemana on Kalamaja kesklinnapoolsesse otsa lisandunud omale kohale hästisobituv arhitekt Ülo Peili projekteeritud Väike-Kalamaja elamud, kus on 7 korterelamut kokku 92 korteriga.

Erinevalt teistest piirkonna üksikutest hoonetest on Väike-Kalamaja projekti puhul lahendatud kogu projekt tervikuna, kus erilist märkimist väärib kogu rajooni parkimise maa alla viimine. See võimaldab maapinna jätta inimsõbralikult ja turvaliselt jalakäijate kasutusse.

Kalamajast mööda randa edasi liikudes jõuame Paljassaare sadamani, kuhu on suurprojekt kavandamisel. Sinna planeeritud sajad tuhanded ruutmeetrid elamis- ja äripindu tunduvad tänase turu tingimustes pigem utoopia kui kaine mõistuse hääl. Iseenesest oleks tore, kui projekt realiseeruks, kuid selleks on vist küll järgmist buumi vaja, et selline maht uut pinda turule tuua.

Paljassaarest edasi liikudes jõuame Koplisse. Septembris on taas kord kukkumas enampakkumise tähtaeg, mille käigus pakutakse müüa Kopli Liinide hoonestusõigust. Linna pakkumise tingimused on endistega võrreldes tunduvalt leevenenud. Samas tuleb arvestada inimeste hinnanguga Kopli mainele, mis on selle piirkonna puhul kindlasti miinuseks.

Tallinna mereäärsete piirkondade areng saab kindlasti olema uusi tuuli toov. Mereäärsetes piirkondades on arendamiseks sobilikku vaba maad. Piirkondadest stardib esimesena Kalamaja, sest naabruskondade projektid on tänase päeva jaoks kas liiga suured või on arendajatel hulganisti probleeme.