Mudelprojekt säästab ehituskuludelt kuni 15 protsenti

EA Reng on BIM-tehnoloogiat rakendanud projekteerimisel juba aastaid. Eesrindlikus e-Eestis aga pole BIM-murrangut ehitusvaldkonnas veel toimunud. BIMi kasutamine võimaldab teha olulisi otsuseid projekti varasemates staadiumides ning tark hoonestaja saab efektiivselt analüüsida lahendusvariantide sobivust ja säästlikkust. Mida rohkem projektiosi on esitatud BIMis, seda suuremad on võimalused ja kasu.

EA Rengis luuakse projektid eranditult BIM-mudelite abil, sealhulgas arhitektuuri, konstruktsiooni- ja eriosad. Mastaapseimad sellise tehnoloogiaga tehtud mudelid on näiteks Ukraina Krõvõi Rigi linna 130 000 m² ja Zaporižžja115 000 m² suurused kaubandus-meelelahutuskeskused.

Kogemuse põhjal nihkub projekteerimise suurem intensiivsus ja töömaht mudeli loomise esimesse perioodi – eelprojekti üldistavaid lahendusi asendab päris täpne mudeli ülesehitamine. Loodud mudeliga töötamine võimaldab tellijalt saadud tagasisidega anda ehitisele soovitud parameetrid ja haldamisaegse “käitumise”.

Tavapäraselt aja- ja töömahukas tööprojekti osa võib tänu varasemale panustamisele kujuneda väiksemaks, sest pädeva ehitaja puhul võimaldab BIM-mudeli kasutamine tal endal vajalikud joonised/sõlmed välja trükkida. Ka põhimõttelise ja hilise muudatuse tegemine on antud tehnoloogia puhul võimalik ja lihtsam kui tavaprojekteerimise puhul. Isegi tööprojekti staadiumis virtuaalehitises tehtud muudatused on oluliselt odavamad kui päris ehitamise aegsed.

Projekteerija, ehitaja ja tellija koostöös sündiv virtuaalne “katseehitis”, BIM-mudel on Skandinaavia juhtivale ehitusettevõttele andnud ehituskuludele säästu 5–15 protsenti, eelkõige tänu täpsematele mahtudele ja tööde planeerimisele ning ajasäästule.

Mudeli katsetamine halduses on alles algfaasis, ent simulatsioonidel põhinevad lahendused võivad energiasäästu asjatundja Peeter Parre (IB Aksiaal) sõnul  anda energiakulude säästu 30 protsendist kuni 2–3 korrani.

Tavaprojekteerimise puhul tuleb ehitusmaksumusega võrdväärne summa panustada haldamisse 20–30 aasta jooksul. See selgitab, miks on mõistlik investeerida kogukuludega võrreldes väike lisasumma läbimõtlemise-projekteerimise faasis. Sama kehtib hea mudeli järgi veatu ehitamise kohta, kus iga kulutatud kroon annab tulevikus head intressi.

Eelmisel nädalal toimunud Targa Maja konverentsil ütles üks Eesti BIM-pioneeridest Kaido Hanikat: “Kuigi keskkond, milles mudelit arendatakse, on peamiselt graafiline (nt 3D), tuleb vahet teha targal (BIM) modelleerimisel ja ainult geomeetria ehk ehitusinfo mõistes vähem targal modelleerimisel.”

Projekteerimine ja ehitamine on enamasti rätsepatöö, kuid väga väike osa tellijaid oskab praegu endale sedavõrd head ülikonda tahta.