Tallinn-Stockholm tunneliehitus maksab 620 miljardit eurot

Tunnel saab alguse Paldiski Lõunasadama lähistelt, kulgeb Soome lahe alt ja tuleb maapinnale Vaxholmi ja Stockholmi vahel. Projekt valmib 2011. aasta kevadeks, seejärel korraldab tellija Euroopa Liit ehitushanke. Projekti finantseerivad Euroopa Liit, Rootsi ja Eesti riik.

Sweco Projekti juhatuse esimees Aare Uusalu loodab, et Tallinna-Stockholmi tunnel valmib varem kui Tallinna-Helsinki oma. "Swecol on pikaajalised tunnelite projekteerimise kogemused, teiste seas on meie tehtud ka Stockholmi linnas valmiva Norra Länkeni tunneli projekt,“ kinnitas ta.

Tunnelisse tuleb neljarealine autotee ja kahesuunaline raudtee. Ohutust silmas pidades on iga 3 kilomeetri järel tunnelis väljapääs, kust saab vajadusel pinnale, värske õhu kätte tõusta. Tunneli keskossa Hiiumaa ja Rootsi vahele plaanitakse kasiinosaart koos spa ja vaateplatvormiga, kust vaikse ilma korral avaneb suurepärane vaade kodusele Läänemerele. Kasiinosaare lugematutes mängupõrgutes saavad turistid aga aega ja raha surnuks lüüa. Tuludest tahetakse finantseerida tunneli teist etappi, mis ulatub Londonisse.

Eesti poolse finantseerimise takerdumise puhuks on projekteerijatel varuplaan: talveperioodil pikendatakse Rohuküla -  Heltermaa jääteed  jääpiirini Liivi lahes, kuhu siis ka tunnelisuu rajatakse.

Uusalu kinnitusel rakendatakse tunneliprojekti juures ka üht vana, tänaseks unustuse hõlma vajuma kippuvat projekteerimise tehnoloogiat. Nimelt tehakse umbes kolmandik jooniseid käsitsi, tušši, joonlaua ja rapidograafiga, kaasamaks töösse võimalikult palju insenere ja joonestajaid. Lisaks vanade tavade au sees hoidmisele leevendab taolise tehnoloogia rakendamine ka ehitusvaldkonda kimbutavat tööpuudust.