Merko ilus kvartal

Merko kolme kuu käive kukkus võrreldes eelmise aasta sama ajaga neljandiku ehk 885,5 miljoni kroonini, tänu tublile kokkuhoiule anti kasumis tagasi vähem kui viiendik, mis tähendab, et kontserni puhaskasumiks kujunes 40,7 miljonit krooni, sealjuures ilma valuutakursside mõjudeta tuli kasumiks 45,7 miljonit krooni.

Merko on oma selle aastase rahavooge ja likviidsust puudutava eesmärgiga hästi toime tulnud. Aasta esimese üheksa kuu äritegevuse rahavood olid 224 miljonit krooni, puhas rahavoog aga peamiselt laenude tagasimaksete tõttu -30 miljonit krooni. Kontserni finantspositsioon on vaatamata raskele ajale endiselt üpris tugev - käibevara on ettevõttel ka ilma varudeta rohkem kui lühiajalisi kohustusi, omakapital moodustab aga pea 60% bilansi mahust.

Reklaam

Merko aruandest võib lugeda, et ettevõtte hinnangul, näitas elamispindade turg kolmandas kvartalis esimesi toibumise märke. Pikka aega hinnalanguse ootuses elamispindade ostu edasi lükanud ostjad on jõudnud arusaamisele, et elamispindade hinnalangus ei ole igavene ning edasine ootamine vähendab oluliselt nende valikuvabadust, seisis aruandes.

Viimase pooleteise aasta 40-50% hinnalangus ning selle peatumine III kvartalis on muutnud uute elamispindade finantseerimise pankade jaoks oluliselt turvalisemaks, uuel - madalamal tasemel antud laenud võimaldavad parandada pankade tulubaasi ning kompenseerida mittetöötavate laenude negatiivset mõju. Samuti innustab mõningaid finantseerijaid soov passiivsemate tegijate arvelt oma turuosa turvaliste laenude arvelt suurendada. Eelnimetatud trendide tulemusena paranes viimastel kuudel finantseerimiskeskkond, eelkõige omafinantseeringumäär ning intressimarginaal lõpptarbijatele. Kahjuks on  tarbijate kindlustunne endiselt madal ning väljavaated turu kiireks taastumiseks on olematud, märgiti aruandes.

Merko prognooside järgi jääb kriisi põhi tõenäoliselt neljandasse kvartalisse, mistõttu 2010. aastal võib majandus näidata juba kerget paranemist.

Majanduslangusest tingituna vähenesid esimesel poolaastal ehitusmahudaastatagusega võrreldes Eestis 36,6%, Lätis 41,5% ning Leedus 49,9%.