Kohus rahuldas Viljandi Haigla nõude Merko Tartu vastu osaliselt

Seega on ebatäpne  AS Merko Tartu väide, et ehitaja tunnistas seda nõuet, kuna haigla poolt esitatud hagile esitas AS Merko Tartu omakorda vastuhagi, millega nõudis  haiglalt üle miljoni krooni tasumist.

Juhatuse esimees Ülle Lumi sõnas, et kuna haiglate tegevus ja raha kasutamine on avalikkusele oluline, peab haigla  vajalikuks esitada omapoolse selgituse AS Merko Tartu pressiteate kohta. 

Samuti ei pea paika väide, et esialgne ventilatsiooniprojekt oli haigla otstarbeks kõlbmatu, küll aga soovis haigla ventilatsiooni parendada ning tellis muudetud ventilatsiooniprojekti, mis esialgsete arvestuste põhjal pidi olema odavam. Vastava kinnituse sai haigla ka tellitud eksperthinnangust.

Vale on väide, et ehitus kallines 5,7  miljonit krooni. Tegelikkuses kallines ehitus vaid 3,9 miljonit.

SA Viljandi Haigla kuulutas riigihanke Jämejala 3 maja rekonstrueerimiseks  välja jaanuaris 2005.a.  ja leping sõlmiti sama aasta märtsis. Lepingu järgi kohustus  AS Merko Tartu rekonstrueerima hoone  ( koos käibemaksuga) 18 272 842,8 krooni eest. Paraku hakkas aga AS Merko Tartu juba paar kuud pärast lepingu sõlmimist küsima raha lisatööde eest, sealhulgas ka nende  lisatööde eest, mis olid hoone ümberehituse projektis juba kirjeldatud. Kokku nõudis AS Merko Tartu väidetavate lisatööde eest koos käibemaksuga 7 925 861,76 krooni.  SA Viljandi Haigla ei olnud sellist summat nõus maksma, kuna see oli ehitaja poolt  põhjendamata  ning  ei olnud kooskõlas  tol ajal kehtinud  riigihangete seadusega, mille kohaselt ei tohtinud ehitus kallineda rohkem kui 20%. AS Merko Tartu lisatööd aga oleksid ehituse muutnud kallimaks 49%.

Kuna SA Viljandi Haigla ei olnud nõus väidetavate lisatööde eest maksma, teatas AS Merko Tartu, et 3. oktoobrist 2005 lõpetab ta tellija objektil igasuguse ehitustegevuse. See tähendas haiglale objekti avatuks jäämist  ning  hoone oleks saanud talve jooksul kahjustada. Lisaks olid sama hoone teises osas  ka patsiendid, kelle tervis sattus ohtu ning kolmandaks ei saanud riik täita nakkustõrje seadusega ette nähtud  kohustust saata sundravile tuberkuloosihaiged, kes vabal tahtel end ei ravi.

Selles olukorras oli ainumõeldav lahendus öelda leping üles AS -ga Merko  Tartu, kes ei täitnud riigihankega võetud kohustust ning kuulutada välja uus riigihange, mille võitis AS VMT Ehitus. Leping AS-ga VMT Ehitus sõlmiti jaanuaris 2006.a. ja ehitus valmis õigel ajal. 2005.aasta teisest poolest   kallinema ka ehituste hinnad.

Kokku läks SA-l Viljandi Haigla ehitus maksma 31 189 384,22 krooni, mis on 3,9 miljonit krooni kallim sellest, kui  SA Viljandi Haigla oleks leppinud AS Merko Tartu täiendavate lisatöödega. Sel juhul  oleks ehituse lõplik hind olnud koos käibemaksuga 27 227 708, 22 krooni ning ehitus oleks valminud aprillis 2006.  AS VMT Ehitus lõpetas ehituse mais 2006.a.

Lisaks juhib SA Viljandi Haigla tähelepanu täiesti valele faktile, mida on BNS esitanud.  Teksis esineb väide nagu oleks kohus leidnud, et juhatuse liige Ülle Lumi otsustas AS-ga Merko Tartu sõlmitud lepingu üles öelda. Kohtuotsuses sellist lauset ei esine. Juhatuse esimees ei saa taolisi  otsuseid teha ainuisikuliselt, vaid juriidilise isiku juhatus teeb selliseid otsuseid kollegiaalselt. Juhatuse esimees allkirjastab otsuse. Lisaks oli lepingu ülesütlemisest informeeritud ka haigla nõukogu ja see oli nõukogu 26. novembri 2005.a. koosoleku päevakorras.

Harju Maakohu otsuse vaidlustas AS Merko Tartu, esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonikaebuse, kuid jättis maksmata riigilõivu, mistõttu ei võtnud ringkonnakohus kaebust menetlusse.