Tallinna abilinnapea, keskerakondlane Deniss Boroditš räägib Äripäevale, et põhjus, miks Swedbank teda pankrotimenetlusega just praegu kimbutama hakkas, võib peituda valimiseelses võitluses.
Nimelt on Swedbank esitanud Harju maakohtule avalduse kuulutamaks välja Boroditši pankrot. Ja kuigi esialgu maakohus finantsgigandi avaldust menetlusse ei võtnud - kohus ootab pangalt lisadokumente, mis tõendaksid nõudeavalduse ja pankrotihoiatuse kättetoimetamist võlgnikule -, peab Boroditš vajalikuks selgitada, et Swedbanki käitumine võib olla seotud lähenevate kohalike omavalitsuste valitsemisega.
Abilinnapea sõnul müüs ta 2008. aasta aprillis maha enda suurosalusega ehitusfirma NordCity Ehituse selle tegevjuhile Aleksandr Trostinile. Tehingu hind oli 360 000 krooni, mis vastas tema osaluse nimiväärtusele.
"See ettevõte võttis laenu. Firma pankrotimenetlus praegu käib, aga ma ei ole seal osaline. Seda on mul raske kommenteerida. Aga mis puudutab seda kohtuvaidlust (Swedbankiga - toim.), siis mina ei ole pabereid näinud. Kui need minuni jõuavad, siis kindlasti ka vastan neile. Üks asi on võlgu olemine, teine asi kohtuvaidlus. Enne, kui ma ei ole pabereid näinud, ei oska ma midagi öelda," pareerib Boroditš kõik küsimused võimaliku võlasumma kohta.
Harju maakohus kuulutas tänavu juulis välja Nordcity Ehituse pankroti.
2004. aastal asutatud ettevõte tegutses enda tunamulluse majandusaasta aruande kohaselt peamiselt Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses. Ettevõtte osanikuks oli 2006. veebruarist kuni 2008. aasta aprillini abilinnapea Boroditš.
Tänavu juunis tegi maakohus ettepaneku NordCity Ehitus võlausaldajatele, kolmandatele isikutele või ettevõttele endale tasuda 80 000 krooni kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks.
Tänase päeva seisuga on Nordcity Ehitusel ligikaudu 6,5 miljoni kroonine maksuvõlg, millest ei ole kroonigi ajatatud ega vaidlustatud.
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.